Lehekülje Maateaduste mõisteid (B) lähteteksti vaatamine

''Sellele leheküljele on koondatud lingid [[maateadus]]likele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega.''

{{Maateadustemõisteid}}

{|class="wikitable"
|- 
|[[baikali kurrutus]]
|[[Ediacara]] ja [[Kambrium]]i alguse [[Mäeteke|mäetekkeprotsessid]]
|- 
|[[balka]]
|U-kujulise ristlõikega vooluveetekkeline [[negatiivne pinnavorm]], mille [[Oruveer|veerud]] on kaetud [[Taimkate|taimkattega]]
|- 
|[[Balti jääjärv]]
|umbes 12 000...10 200 aastat tagasi eksisteerinud [[Mage vesi|magedaveeline]] [[jääjärv]], üks [[Läänemeri|Läänemere]] arengustaadiumeist
|- 
|[[Balti kilp]]
|[[Põhja-Euroopa]]s asuv ulatuslik ala, kus [[Avamusala|avanevad]] [[Arhaikum]]i ja [[Proterosoikum]]iaegsed [[kivim]]id
|- 
|[[Balti klint]]
|[[Laadoga järv|Laadoga]] lähistelt [[Öland]]ini ulatuv [[astang]] [[Aluspõhi|aluspõhjakivimeis]]
|- 
|[[Balti sünekliis]]
|[[Läänemeri|Läänemere]] lõunaosa ja [[Saksamaa]] ning [[Poola]] põhjaosa hõlmav [[sünekliis]]
|- 
|[[bandaiit]]
|
|- 
|[[barhaan]]
|[[Ariidne kliima|ariidse kliimaga]] aladel esinev [[Luide|luitetüüp]]
|- 
|[[barjäär (biogeograafia)]]
|[[Geograafia|geograafiline]] levimistõke, näiteks [[mäestik]] või [[veekogu]]
|- 
|[[barjäär (geokeemia)]]
|ala, kus [[Keemiline element|keemilise elemendi]] liikumisvõime langeb ja kus seetõttu võib tekkida [[maardla]]
|- 
|[[barjäärriff]]
|[[Rand|rannaga]] paralleelne [[korallrahu]]
|- 
|[[baromeeter]]
|[[Õhurõhk|õhurõhu]] mõõtmiseks kasutatav [[Meteoroloogia|meteoroloogiline]] instrument
|- 
|[[barr]]
|[[Rand|rannaga]] paralleelne [[Merelaine|lainetuse]] tekitatud madalam merepõhja osa
|- 
|[[barüüt]]
|valge, värvitu või kollakas [[Rombiline süngoonia|rombilise süngoonia]] [[mineraal]], [[baariumsulfaat]]
|- 
|[[basaldikiht]]
|[[maakoor]]e osa, kus [[Seismilised lained|seismiliste lainete]] levikukiirus on umbes 6,5...7&nbsp;km/s
|- 
|[[basalt]]
|[[Peeneteraline struktuur|peeneteraline]] kuni [[Klaasjas struktuur|klaasjas]] harilikult musta värvi [[vulkaaniline kivim]]
|- 
|[[basaniit]]
|[[Feldšpatoid|foidi sisaldav]] [[purskekivim]]
|- 
|[[bassein (geoloogia)]]
|[[maakoor]]e madalam osa, kuhu on kuhjunud paks [[setend]]ite kiht
|- 
|[[batoliit]]
|üle 100&nbsp;km² [[pindala]]ga [[intrusiiv]], mille ulatus sügavusse pole teada
|- 
|[[batüaal]]
|[[Maailmameri|maailmamere]] kiht 200 ja 3500 meetri sügavusjoonte vahel
|- 
|[[batümeetria]]
|[[veekogu]]de sügavuste mõõtmine ja kaardistamine
|- 
|[[batümeetriline kaart]]
|
|- 
|[[Beauforti skaala]]
|
|- 
|[[Benioffi vöönd]]
|[[Seismiline aktiivsus|seismiliselt aktiivne]] vöönd piki [[Subduktsioon|sukelduva]] [[laam]]a pinda
|- 
|[[bentaal]]
|[[veekogu]] põhi [[organism]]ide elukeskkonnana
|- 
|[[bentoniit]]
|[[Klaasjas struktuur|klaasja]] [[Püroklastiline materjal|püroklastilise materjali]] [[Muutumine (geoloogia)|muutumisel]] tekkinud [[savimineraal]]idest koosnev [[kivim]]
|- 
|[[bentos]]
|[[veekogu]] põhja [[elustik]]
|- 
|[[berüll]]
|[[Heksagonaalne süngoonia|heksagonaalne]] [[mineraal]]; [[berüllium]]i [[maak]]
|- 
|[[bifurkatsioon]]
|[[vooluveekogu]] jagunemine kaheks haruks
|- 
|[[billabong]]
|
|- 
|[[Billingeni katastroof]]
|[[Balti jääpaisjärv]]e ühinemine [[Atlandi ookean]]iga Kesk-Rootsis [[Billingen]]i lavamäe juures, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos
|
|- 
|[[Billingeni lade]]
|- 
|[[biogeenne sete]]
|[[organism]]ide elutegevuse tulemusel tekkinud [[Sete|setted]]
|- 
|[[biogeenne kivim]]
|[[organism]]ide elutegevuse tulemusel tekkinud [[Sete|setteist]] moodustunud [[kivim]]
|- 
|[[biogeofüüsika]]
|[[teadusharu]], mis uurib [[organism]]ide põhjustatud [[geofüüsika]]lisi nähtusi
|- 
|[[biogeograafia]]
|[[teadusharu]], mis käsitleb [[elusloodus]]e ja selle alaüksuste levikut [[Maa (planeet)|Maal]]
|- 
|[[biogeograafiline rajoneering]]
|[[biosfäär]]i [[rajoneerimine]] [[elustik]]u oluliste erinevuste alusel
|- 
|[[biogeokeemia]]
|[[teadusharu]], mis uurib [[Geokeemia|geokeemilisi]] protsesse, kuhu on kaasatud [[elusloodus]]
|- 
|[[biogeokeemiline tsükkel]]
|osa [[aineringe]]st, mis käib läbi [[elusloodus]]e
|- 
|[[biogeotsönoloogia]]
|[[teadusharu]], mis uurib [[elusloodus]]e ja elukeskkonna ([[muld]], [[kivim]]id, [[kliima]]) vastastikuseid suhteid
|- 
|[[biogeotsönoos]]
|looduslik kompleks, millesse kuuluvad [[elustik]] ja elupaik
|- 
|[[bioherm]]
|[[organism]]ide jäänustest koosnev [[settekivim]]keha, mis on ümbritsetud teistsuguse [[litoloogia]]ga [[kivim]]eist
|- 
|[[biokeemiline setend]]
|[[organism]]ide elutegevuse tulemusel tekkinud [[keemiline setend]], näiteks [[rauamaak]]
|- 
|[[bioklimatoloogia]]
|teadusharu, mis uurib [[kliima]] mõju [[organism]]idele
|- 
|[[bioloogiline murenemine]]
|[[murenemine]], mis toimub [[organism]]ide tegevuse tulemusel
|- 
|[[biomass]]
|[[organism]]ide [[mass]] vaadeldavas ruumiosas
|- 
|[[biometeoroloogia]]
|[[teadusharu]], mis uurib [[Meteoroloogilised elemendid|meteoroloogiliste elementide]] mõju [[organism]]idele
|- 
|[[biomorfne lubjakivi]]
|[[lubjakivi]], mille koostises on rohkelt [[kivistis]]i
|- 
|[[bioom]]
|teatud ala [[eluta loodus]]ega kohastunud [[organism]]ide kogum
|- 
|[[biosfäär]]
|[[elu]]ks kõlblik osa [[Planeet|planeedist]] [[Maa (planeet)|Maa]]; kõigi Maa [[organism]]ide kogum
|- 
|[[biostratigraafia]]
|teadusharu, mis uurib [[kivistis]]te levikut [[Stratigraafia|stratigraafilistes]] [[Kiht (geoloogia)|kihtides]] ja teeb selle alusel järeldusi nende kihtide kohta
|- 
|[[biostroom]]
|
|- 
|[[biotoop]]
|koosluse elupaik; elupaiga [[Abiootiline tegur|abiootiliste tegurite]] kompleks
|- 
|[[biotiit]]
|ülitäiusliku [[lõhenevus]]ega [[Monokliinne süngoonia|monokliinne]] [[mineraal]], kuulub [[vilk]]ude hulka
|- 
|[[biotiitkilt]]
|[[biotiit]]i sisaldav [[kilt]]
|- 
|[[bioturbatsioon]]
|[[organism]]ide [[Sete|setteid]] kobestav ja ümberpaigutav tegevus
|- 
|[[bjeff]]
|[[veekogu]] osa, mis külgneb [[vesiehitis]]ega
|- 
|[[boghed]]
|peamiselt [[Vetikad|vetikate]] jäänustest koosnev [[kivisüsi]]
|- 
|[[boksiit]]
|soojas [[Kliimavööde|kliimavöötmes]] tekkinud hallikas, kollakas või pruun [[settekivim]]; peamine [[alumiinium]]i [[maak]]
|-
|[[Bondi sündmus]]
|
|- 
|[[boniniit]]
|
|- 
|[[boniteet]]
|[[Muld|mulla]] viljakust iseloomustav suurus
|- 
|[[boora]]
|külm mägedest laskuv [[katabaatiline tuul]] [[Aadria meri|Aadria]] ja [[Must Meri|Musta mere]] kirderannikul
|- 
|[[booraks (mineraal)|booraks]]
|[[Monokliinne süngoonia|monokliinne]] sinakas või valge [[mineraal]]; [[boor]]i [[maak]]
|- 
|[[Boreaalne kliimastaadium]]
|umbes 9100...7800 aastat tagasi valitsenud soojade suvede ja külmade talvedega [[Parasvööde|parasvöötme]] [[kliimastaadium]]
|- 
|[[borniit]]
|[[Tetragonaalne süngoonia|tetragonaalne]] [[mineraal]]; [[vasemaak]]
|- 
|[[Boweni skeem]]
|[[temperatuur]]i langedes [[magma]]st [[Kristalliseerumine|väljakristalliseeruvate]] [[mineraal]]ide järgnevuse skeem
|- 
|[[Bøllingi jäävaheaeg]]
|lühike soe periood [[Weichseli jäätumine|viimase jääaja]] lõpuosas
|- 
|[[brahhiopoodid]]
|[[Meri|meres]] elavad [[Sümmeetria|sümmeetrilise]] ehitusega [[Välisskelett|välisskeletiga]] [[selgrootud]]
|- 
|[[brahhiosaurus]]
|[[dinosaurus]], üks suurimatest
|- 
|[[bretša]]
|ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast [[Tsement (geoloogia)|tsemendist]] koosnev [[kivim]]
|- 
|[[briis]]
|kohalik pinnase [[temperatuur]]ierinevustest põhjustatud [[tuul]]
|- 
|[[brusiit]]
|[[Heksagonaalne süngoonia|heksagonaalne]] heledat värvi [[mineraal]]
|- 
|[[budiin]]
|väljas õhenenud ja kohati katkenud [[Kiht (geoloogia)|kivimkiht]] või -keha
|- 
|[[budinaaž]]
|[[Pinge (geoloogia)|venituspingete]] väljas õhenenud ja kohati katkenud [[Kiht (geoloogia)|kivimkiht]] või -keha
|- 
|[[burromeeter]]
|multifunktsionaalne [[Meteoroloogia|meteoroloogiline]] instrument
|
|- 
| [[Burtnieki lade]]
|- 
|[[bütauniit]]
|[[plagioklass]]ide hulka kuuluv [[Trikliinne süngoonia|trikliinne]] [[mineraal]]
|-
|}

{{Maateadused}}

[[Kategooria:Maateaduste mõisteid|B]]