Elektrituruseadus

Elektrituruseadus on Eesti seadus, mis reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. See seadus kehtestab elektrituru toimimise põhimõtted, mille eesmärgiks on tagada tarbija vajadustele vastav tõhus elektrivarustus, mis on põhjendatud hinnaga ja keskkonna nõuetele vastav ning kontrollib, et energiaressursid oleksid tasakaalustatud, keskkonnasäästlikud ja pikaajaliselt kasutatavad.

Praegune elektrituruseadus võeti vastu 22. veebruaril 2003.

2018. aasta juunis tehti seadusesse muudatused, mille kohaselt ostetakse taastuvenergiat turupõhiselt vähempakkumise teel ning käivitub statistikakaubandus.

Turuosalised

1. Elektriettevõtjad – tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja.
2. Tootja – ühe või mitme tootmisseadme abil elektrienergiat tootev elektriettevõtja.
3. Võrguettevõtja – võrgu kaudu võrguteenust osutav elektriettevõtja.
4. Liinivaldaja – elektrienergia edastamiseks otseliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutav elektriettevõtja.
5. Müüja – elektriettevõtja, kes müüb elektrienergiat.
6. Bilansihaldur – elektrituruseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide sätestatud korras oma bilansi tagamiseks süsteemihalduriga bilansilepingu sõlminud isik.
7. Elektribörsi korraldaja – Konkurentsiameti määratud elektriturukorraldaja.
8. Elektribörsil kaupleja – turuosaline, kellel on elektribörsi korraldajaga sõlmitud ametlik leping, mis on andnud talle õiguse elektribörsil kaubelda.
9. Tarbija – isik, kes kasutab elektrienergiat oma tarbeks.

Olulised mõisted

• Mõisted on defineeritud elektrituruseaduse § 3 järgi.

1. Avariireservelektrijaam – elektrijaam, milles toodetakse elektrienergiat süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus
2. Avatud tarne – turuosalisele kogu temale vajaliku elektrienergia müümine või turuosalisele tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse müümine või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmine
3. Bilansienergia – elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel
4. Bilanss – turuosalise poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia koguse ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia koguse tasakaal
5. Bilansi selgitamine – bilansi kindlaksmääramine viisil, mis võimaldab igal kauplemisperioodil koostada turuosalise bilansi ja selgitada avatud tarne suuruse ning bilansist kõrvalekaldumise korral koostada selle kohta aruande
6. Bilansivastutus – turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus
7. Bilansileping – süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt igal kauplemisperioodil bilansi tagamiseks vajaliku koguse bilansienergiat
8. Edastamine – elektrienergia transport võrgus
9. Elektribörs – organiseeritud turg elektrienergiaga kauplemiseks sama või järgmise päeva või tunnisiseste tarnetega
10. Elektrijaam – elektrienergia tootmise ühest või mitmest tootmisseadmest koosnev talitluskogum koos selle juurde kuuluvate abiseadmete ja rajatistega
11. Elektrijaama omatarve – elektrienergia, mis on tarvilik elektrijaama ja tema juurde kuuluvate vajalike seadmete kogumi, sealhulgas elektri- ja valgustusvõrgu, juhtimis-, kaitse- ja seiresüsteemide, akumulaatorseadmete, avariitoiteallikate, pumpade, ventilaatorite, transportööride, kütuse laadimise ja ettevalmistamise seadmete elektrimootorite ning elektrikütte tõrgeteta talitluseks
12. Elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum
13. Import – elektrienergia sissevedu väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda või Šveitsi Konföderatsiooni eesmärgiga müüa või tarbida elektrienergiat Eestis
14. Investeeringutoetus – tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega seotud kulutuste katmiseks väljastatav rahaline abi
15. Jaotamine – elektrienergia edastamine jaotusvõrgu kaudu
16. Jaotusvõrk – võrk, mis ei ole põhivõrk
17. Kauglugemisseade – mõõteseade, mis kauplemisperioodide kaupa salvestab elektrienergia koguste andmed ning võimaldab neid automaatselt edastada mõõteseadme juurde minemata
18. Kauplemisperiood – elektrituru toimimise võrgueeskirjas ettenähtud ajavahemik, mille lõikes on turuosaline kohustatud tagama oma bilansi
19. Liin – võrgu kindlaid punkte ühendav võrguosa
20. Liitumispunkt – turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga
21. Mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse elektripaigaldist läbivat elektrienergiat
22. Mõõteseade – elektrienergia arvesti ning selle juurde kuuluvad mõõtetrafod ja tariifilülitusseadmed
23. Määratud tarne – turuosalisele temaga kauplemisperioodiks kokkulepitud sellise elektrienergiakoguse müümine, millest on bilansihaldurile ette teatatud käesolevas seaduses ja elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud korras
24. Müük – elektrienergia tasu eest või tasuta üleandmine teisele isikule
25. Netovõimsus – tootmisseadme poolt võrku antava võimsuse ülemmäär
26. Netovõimsuse kasutatavus – valmisolek anda elektriline netovõimsus võrku 24 tunni jooksul süsteemihalduri asjakohase korralduse tegemisest alates
27. Otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks
28. Põhivõrk – vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse majandusüksuse
29. Reguleerimisvõimsus – süsteemihalduri sõlmitud lepingu alusel ostetav võimsus, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega
30. Segajääk – tarnitud elektrienergia päritolutunnuste kogum, mida ei ole kasutatud tarbijale edastatud elektrienergia päritolu tõendamiseks või mis on saadud arvutuse teel
31. Suletud jaotusvõrk – jaotusvõrk, mille kaudu edastatakse elektrienergiat geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires seal asuvatele äritarbijatele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud, või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab, või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale
32. Süsteem – elektrienergia tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega
33. Tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud
34. Tootmine – elektrienergia tootmine. Tootmiseks käesoleva seaduse tähenduses ei ole elektrienergia tootmine süsteemiga ühendamata tootmisseadmetega, mille netovõimsus kokku ei ületa 100 kW
35. Tootmisseade – elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis
36. Transiit – elektrienergia edastamine sellise lepingu alusel, mille pooled ei tarbi ega tooda edastatavat elektrienergiat Eestis
37. Valitsev mõju – valitsev mõju ettevõtja üle konkurentsiseaduse tähenduses
38. Varustuskindlus – süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus
39. Vedel biokütus – elektrienergia tootmiseks kasutatav biomassist saadud vedelkütus
40. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja – elektriettevõtja või elektriettevõtjad, kelle üle on ühel või mitmel isikul valitsev mõju ja kus asjaomase elektriettevõtja või -ettevõtjate vähemalt üks ülesanne on elektrienergia edastamine ning teine ülesanne elektrienergia tootmine või müümine
41. Võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini
42. Võrguühendus – elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel
43. Võrguga ühendamine – uue võrguühenduse loomine või olemasoleva võrguühenduse tarbimistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmine või varustuskindluse suurendamine
44. Võrguühenduse kasutamine – võrguteenuste kasutamine võrguühenduse kaudu
45. Ülekandmine – elektrienergia edastamine põhivõrgu kaudu
46. Üliväike eraldatud võrk – jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv talle kuuluv võrk, millel puudub elektriline ühendus süsteemiga ja kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tund (edaspidi GWh)

Süsteemivastutus

Süsteemivastutuse all mõistetakse kohustust tagada süsteemi varustuskindlust ja bilansi igal ajahetkel. Süsteemi eest vastutab süsteemihaldur. Süsteemihalduriks on põhivõrguettevõtja. Tema ülesanneteks on näiteks varustuskindluse tagamiseks tegevuskava koostamine ja täiendamine, bilansihalduriga bilansilepingu sõlmimine, süsteemi arengusuunade korrapäraselt teatavaks tegemine avalikkusele, teabe andmine võrguettevõtjale, kelle võrk on ühendatud tema võrguga, et tagada süsteemi ohutu ja tõhus toimimine ja elektrienergia importi kavandavale turuosalisele hinnangu andmine.

Bilansivastutus, bilansi selgitamine ja bilansienergia

Bilansivastutus

Turuosaline peab tagama, et tema poolt võrku antud ja/või ostetud elektrienergia kogus oleks igal kauplemisperioodil võrdne tema poolt võrgust võetud ja/või müüdud elektrienergia kogusega.

Bilansi selgitamine

Igal kauplemisperioodil selgitatakse välja turuosalise bilanss. Bilansi selgitamiseks peab turuosaline tagama, et bilansi selgitajale on esitatud vajalikud andmed, mis on sätestatud elektrituruseadusega ja elektrituru toimimise võrgueeskirjaga. Bilanss selgitatakse välja kauglugemisseadmega elektrienergiat mõõtes, tehes kombineeritud mõõtmisi elektrienergia koguse jaotamisega ajagraafiku (tüüpkoormusgraafik) alusel ja võttes arvesse määratud tarneid. Bilansi selgitamise tulemuseks on turuosalise avatud tarne suuruse kindlaks tegemine igal kauplemisperioodil.

Bilansienergia

Kui bilansi selgitamise tulemusena ilmneb, et bilansihalduri bilanss on mis tahes kauplemisperioodil negatiivne, loetakse, et süsteemihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil, aga kui bilansihalduri bilanss on mis tahes kauplemisperioodil positiivne, loetakse, et bilansihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil. Bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri enda poolt müüdud bilansienergia hinna määrab elektrituruseaduse ja bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi lõppemist.

Vaata ka

• Eesti elektrisüsteem
• Eesti energiabilanss
• Eesti energiapoliitika

Välislingid

• Elektrituruseadus Riigi Teataja