Haagi konventsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 20. juuli 2024, kell 12:19

See artikkel räägib 1899. ja 1907. aasta Haagi rahukonverentsidel vastu võetud konventsioonidest; teiste Haagis vastu võetud konventsioonide kohta vaata Haagi konventsioon (täpsustus).

Haagi konventsioon on kokkulepped, mis hõlmavad aastatel 1899 ja 1907 Haagis toimunud diplomaatilistel konverentsidel vastu võetud rahvusvahelisi lepinguid.

Esimene konverents

Esimese konverentsi kutsus 1899. aastal kokku Venemaa keisri Nikolai II välisminister Mihhail Muravjov. Oma 1899. aasta 11. jaanuari ringkirjaga pani krahv Muravjov ette aruteluks järgmised teemad:

sõjaväe ja relvastuse koguste piiramine;
esimese Genfi konventsiooni (1864) põhimõtete kohaldamine meresõjale;
jõustumata jäänud Brüsseli 1874. aasta maasõja seaduste ja tavade deklaratsiooni ümbervaatamine.

Konverents kohtus 18. maist 29. juulini 1899 ja sellest võttis osa 26 riiki.

Kuigi relvastuse piiramise eesmärki ei saavutatud, võttis konverents vastu sõja tavasid määratleva konventsiooni ja kolm deklaratsiooni: lämmatavate gaaside, laienevate kuulide ehk dumdumkuulide ja õhupallidelt laske- või lõhkerelvade kasutuse keelustamiseks. Samuti võeti vastu rahvusvaheliste vaidluste rahumeelse lahendamise konventsioon, millega loodi Alaline Vahekohus.

Briti delegatsiooni kuulus 11. lord Reay (Donald James Mackay), Sir Ernest Satow ja Eyre Crowe. Haagi konventsiooni eesistuja^[1] oli Eestimaa päritolu baltisaksa päritolu Venemaa Keisririigi diplomaat Georg Friedrich Karl von Staal. Venemaa delegatsiooni juhtis eesti päritolu õigusteadlane Friedrich Martens. Martensi seisukohavõtu alusel sõnastati sõja tavade konventsioonis Martensi klausel, mille kohaselt jäävad täpsemate sõjapidamise eeskirjade puudumisel nii elanikkond kui ka sõdijad rahvusvahelise õiguse printsiipide kaitse ja valitsemise alla, nii nagu need tulenevad tsiviliseeritud rahvaste vahel juurdunud tavadest, inimlikkuse seadustest ning avaliku südametunnistuse nõudmistest.

Teine konverents

Kuigi teise konverentsi idee pakkus välja USA president Theodore Roosevelt, kutsus selle ametlikult kokku tsaar Nikolai II. Konverents käis koos 15. juunist 18. oktoobrini 1907 ja seal oli esindatud 44 riiki.

Konverentsil relvastuse piiramises kokku leppida ei õnnestunud. Vastu võeti konventsioonid, mis reguleerisid

võlgade väljanõudmiseks sõjalise jõu kasutamist;
neutraalsete riikide ja isikute õigusi ja kohustusi maa- ja meresõjas;
veealuste automaatsete kontaktmiinide paigaldamist;
vaenlase kaubalaevade staatust;
merevägede poolt pommitamist;
rahvusvahelise priisikohtu rajamist (ei jõustunud).

Konverents kordas õhupallidelt relvade kasutamise deklaratsiooni, kuid mitte teisi deklaratsioone. Konverentsi lõppaktid olid ühehäälne nõustumine kohustusliku arbitraažiga ja rida resolutsioone, muuhulgas kaheksa aasta pärast veel ühe konverentsi kokkukutsumiseks.

Kuigi järgmist Haagi rahukonverentsi Esimese maailmasõja tõttu kokku ei kutsutud, oli nendel konverentsidel mõju Rahvasteliidu rajamisele.

↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften; Teil Estland,2, seite 193

[1] Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften; Teil Estland,2, seite 193

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{allikad}}
-{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2024}}{{keeletoimeta}}
+{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2024}}
 {{See artikkel|räägib 1899. ja 1907. aasta Haagi rahukonverentsidel vastu võetud konventsioonidest; teiste Haagis vastu võetud konventsioonide kohta vaata [[Haagi konventsioon (täpsustus)]].}}
-'''Haagi konventsioon''' tähendab mõnda aastatel 1899–1907 [[Haag]]is toimunud diplomaatilistel konverentsidel vastu võetud [[rahvusvaheline leping|rahvusvahelist lepingut]].
+'''Haagi konventsioon''' on kokkulepped, mis hõlmavad aastatel 1899 ja 1907 [[Haag]]is toimunud diplomaatilistel konverentsidel vastu võetud [[Rahvusvaheline leping|rahvusvahelisi lepinguid]].
 ==Esimene konverents==
+[[Fail:The First International Peace Conference, the Hague, May - June 1899 HU67224.jpg|pisi|Esimene Haagi rahukonverents (1899)]]
-Esimese konverentsi kutsus 1899. aastal kokku [[Venemaa keisririik|Venemaa keisri]] [[Nikolai II]] välisminister [[Mihhail Nikolajevitš Muravjov]]. Oma [[1899]]. aasta [[11. jaanuar]]i ringkirjaga pani krahv Muravjov ette aruteluks järgmised teemad:
+Esimese konverentsi kutsus 1899. aastal kokku [[Venemaa keisririik|Venemaa keisri]] [[Nikolai II]] välisminister [[Mihhail Muravjov]]. Oma [[1899]]. aasta [[11. jaanuar]]i ringkirjaga pani krahv Muravjov ette aruteluks järgmised teemad:
 #sõjaväe ja relvastuse koguste piiramine;
-#Genfis [[1864]]. aastal sõlmitud kokkuleppe põhimõtete kohaldamine meresõjale;
+#[[Esimene Genfi konventsioon|esimese Genfi konventsiooni]] ([[1864]]) põhimõtete kohaldamine meresõjale;
-#jõustumata jäänud Brüsseli 1874. aasta maasõja seaduste ja tavade deklaratsiooni ümber vaatamine.
+#jõustumata jäänud Brüsseli 1874. aasta maasõja seaduste ja tavade deklaratsiooni ümbervaatamine.
 Konverents kohtus [[18. mai]]st [[29. juuli]]ni [[1899]] ja sellest võttis osa 26 riiki.
-Kuigi relvastuse piiramise eesmärki ei saavutatud, võttis konverents vastu sõja tavasid määratleva konventsiooni ja kolm deklaratsiooni: lämmatavate gaaside, laienevate kuulide ehk [[lõhkekuul|dumdumkuulide]] ja õhupallidelt laske- või lõhkerelvade kasutamise keelustamiseks. Samuti võeti vastu rahvusvaheliste vaidluste rahumeelse lahendamise konventsioon, millega loodi [[Alaline Vahekohus]].
+Kuigi relvastuse piiramise eesmärki ei saavutatud, võttis konverents vastu sõja tavasid määratleva konventsiooni ja kolm deklaratsiooni: lämmatavate gaaside, laienevate kuulide ehk [[lõhkekuul|dumdumkuulide]] ja õhupallidelt laske- või lõhkerelvade kasutuse keelustamiseks. Samuti võeti vastu rahvusvaheliste vaidluste rahumeelse lahendamise konventsioon, millega loodi [[Alaline Vahekohus]].
-Briti delegatsiooni kuulus 11. lord Reay ([[Donald James Mackay]], Sir [[Ernest Satow]] ja [[Eyre Crowe]]. Venemaa delegatsiooni juhtis oli eesti päritolu õigusteadlane [[Friedrich Martens]]. Martensi seisukohavõtu alusel sõnastati ka sõja tavade konventsioonis ka [[Martensi klausel]], mille kohaselt jäävad täpsemate sõjapidamise eeskirjade puudumisel nii elanikkond kui ka sõdijad rahvusvahelise õiguse printsiipide kaitse ja valitsemise alla, nii nagu need tulenevad tsiviliseeritud rahvaste vahel juurdunud tavadest, inimlikkuse seadustest ning avaliku südametunnistuse nõudmistest.
+Briti delegatsiooni kuulus 11. lord Reay ([[Donald James Mackay]]), Sir [[Ernest Satow]] ja [[Eyre Crowe]]. Haagi konventsiooni eesistuja<ref>Stackelberg, Otto Magnus von,  Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften; Teil Estland,2, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00127527?page=201 seite 193]</ref> oli Eestimaa päritolu baltisaksa päritolu  [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] diplomaat [[Georg Friedrich Karl von Staal]]. Venemaa delegatsiooni juhtis eesti päritolu õigusteadlane [[Friedrich Martens]]. Martensi seisukohavõtu alusel sõnastati sõja tavade konventsioonis [[Martensi klausel]], mille kohaselt jäävad täpsemate sõjapidamise eeskirjade puudumisel nii elanikkond kui ka sõdijad rahvusvahelise õiguse printsiipide kaitse ja valitsemise alla, nii nagu need tulenevad tsiviliseeritud rahvaste vahel juurdunud tavadest, inimlikkuse seadustest ning avaliku südametunnistuse nõudmistest.
 ==Teine konverents==
+[[Fail:Vredesconferentie Den Haag, Tweede 1907 - Second Peace Conference The Hague 1907.jpg|pisi|Teine Haagi rahukonverents (1907)]]
-Kuigi teise konverentsi idee pakkus välja [[USA president]] [[Theodore Roosevelt]], kutsus selle ametlikult kokku tsaar Nikolai II. Konverents käis koos [[15. juuni]]st [[18. oktoober|18. oktoobrini]] [[1907]] ja seal oli esindatud 44 riiki. Relvastust piirata ei õnnestunud. Vastu võeti konventsioonid võlgade väljanõudmiseks sõjalise jõu kasutamise kohta; neutraalsete riikide ja isikute õiguste ja kohustuste kohta maa- ja meresõjas; veealuste automaatsete kontaktmiinide paigaldamise kohta; vaenlase kaubalaevade staatuse kohta; merevägede poolt pommitamise kohta ja rahvusvahelise priisikohtu rajamise kohta (ei jõustunud). Konverents kordas õhupallidelt relvade kasutamise deklaratsiooni, kuid mitte teisi deklaratsioone. Konverentsi lõppaktideks olid ühehäälne nõustumine kohustusliku [[vahekohus|arbitraažiga]] ja rida resolutsioone; muuhulgas kaheksa aasta pärast veel ühe konverentsi kokkukutsumiseks. Kuigi järgmist konverentsi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tõttu kokku ei kutsutud, oli konverentsidel mõju [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] rajamisele.
+Kuigi teise konverentsi idee pakkus välja [[USA president]] [[Theodore Roosevelt]], kutsus selle ametlikult kokku tsaar Nikolai II. Konverents käis koos [[15. juuni]]st [[18. oktoober|18. oktoobrini]] [[1907]] ja seal oli esindatud 44 riiki.
+Konverentsil relvastuse piiramises kokku leppida ei õnnestunud. Vastu võeti konventsioonid, mis reguleerisid
+* võlgade väljanõudmiseks sõjalise jõu kasutamist;
+* neutraalsete riikide ja isikute õigusi ja kohustusi maa- ja meresõjas;
+* veealuste automaatsete kontaktmiinide paigaldamist;
+* vaenlase kaubalaevade staatust;
+* merevägede poolt pommitamist;
+* rahvusvahelise priisikohtu rajamist (ei jõustunud).
+Konverents kordas õhupallidelt relvade kasutamise deklaratsiooni, kuid mitte teisi deklaratsioone. Konverentsi lõppaktid olid ühehäälne nõustumine kohustusliku [[vahekohus|arbitraažiga]] ja rida resolutsioone, muuhulgas kaheksa aasta pärast veel ühe konverentsi kokkukutsumiseks.
+Kuigi järgmist Haagi rahukonverentsi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tõttu kokku ei kutsutud, oli nendel konverentsidel mõju [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] rajamisele.
 [[Kategooria:Rahvusvahelised lepingud]]