Toll (aadlisuguvõsa): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. jaanuar 2023, kell 22:29

Toll (vene фон Толль) on aadlisugukond, mille liikmed loevad end pärinevaks Madalmaadest ning põlvnevaks Wittenbergi ülikoolis õppinud ning koos hertsog Magnusega Saaremaale saabunud kirjutajast Lucas Tollist. Sugukonna liikmeid on immatrikuleeritud nii Rootsi, Soome, Saaremaa, Eestimaa kui ka Liivimaa rüütelkondadesse.

Ajalugu

Rüütelkond	Klass	Nr	Immatrikuleerimise aeg	Isik	Märkused
Saaremaa Rüütelkond		nr 96	1741		esmane immatrikuleerimine matrikli sisseseadmisel
Eestimaa Rüütelkond	I klass	nr 64	12. juuni 1746		esmane immatrikuleerimine matrikli sisseseadmisel
Liivimaa Rüütelkond	klass A	nr 30	1747		esmane immatrikuleerimine matrikli sisseseadmisel
Eestimaa Rüütelkond	I klass	nr 65	1829	krahv Karl Wilhelm von Toll	immatrikuleerimine seoses tiitli saamisega

1723. aastal sai Saaremaalt Karja kihelkonna Aru liinist põlvnev Östgöta ohvitser Karl Friedrich von Toll (rootsipäraselt Karl Fredrik Toll, 1681–1741), kes oli Riias staabimajoriks olnud, Aru (Arromois) ja Eggebyholmi mõisnik Klaus Friedrich von Tolli (1647–1719) poeg,^[1] naturalisatsiooni korras Rootsi aadliks nr 1777^[2].

1772. aastal naturaliseeriti Rootsis üks suguvõsaharu ja kanti 1776. aastal Rootsi rüütelkonda aadlisuguvõsana nr 2078^[3].

1799. aastal sai Rootsi ohvitser ja poliitik Johan Christopher Toll (1743–1815) Rootsi vabahärraks nr 314^[4]^[5] ja 1814. aastal anti talle ka Rootsi krahvitiitel nr 127^[6].

1814. aastal anti Saaremaalt Vestli-Kargi liinist põlvnevale kindralleitnant Karl Wilhelm von Tollile (1777–1842) Austria vabahärratiitel ja 1829. aastal andis Vene keiser Nikolai I talle ka krahvitiitli.

Soome Rüütelkonnas olid aadlisuguvõsa harud aastast 1818 nr 113 ja nr 150.

Tiitlid

Jrk. nr	Tiitel	Tiitli saaja	Tiitli andja	Andmise aeg	Matrikkel	Vapp	Märkused
1.	vabahärra	Johan Christopher Toll	T.K.K.	16. november 1799	Rootsi Kuningriigi Rüütelkond (nr 314)
2.	krahv	vabahärra Johan Christopher Toll	T.K.K.	31. august 1814	Rootsi Kuningriigi Rüütelkond (nr 127)		Introdutseeritud 2. juuli 1815; vt ka kanne nr 1
3.	vabahärra	Karl Wilhelm von Toll	T.K.K.	12/24. detsember 1814
4.	krahv	vabahärra Karl Wilhelm von Toll	T.K.K. Nikolai II	9. juuni 1829	Eestimaa Rüütelkond (I klass nr 65)	vapp nr 2	Vt ka kanne nr 3
5.	parun		T.K.K.	5. september 1855 / 20. detsember 1865	Eestimaa Rüütelkond (I klass nr 64)	vapp nr 1

Väljapaistvamad esindajad

Christian von Toll (1607–1675), Rootsi ratsaväeooberst, Meedla ja Altenhoff mõisnik, Saaremaa maanõunik ja asekuberner^[7]
vabahärra Georg Heinrich von Toll (u. 1690–1763), Hessen-Kasseli sõjaväelane (kindralleitnant), Marburgi komandant
Ebbe Ludwig von Toll (1722–1810), Ääsmäe ja Pajaka mõisnik^[8]
krahv Johan Christopher Toll (1743–1817), Rootsi feldmarssal ja poliitik (Rootsi: Johan Christopher Toll)
Bernhard Heinrich von Toll (1758–1829), Venemaa sõjaväelane, põllumajanduslike teoste autor
krahv Karl Wilhelm von Toll (Карл Вильгельм Федоривич Толль, 1777–1842), Venemaa sõjaväelane ja riigimees
Friedrich Ludwig von Toll (1781–1841), meeskohtunik, maanõunik, genealoog, ajaloouurija, Matriklikomisjoni liige ja Kukruse mõisnik [1]
parun Robert von Toll (1802–1876), Venemaa ratsaväepolkovnik, maanõunik, genealoog, ajaloouurija, kollektsionäär ja Kukruse mõisnik
Eduard von Toll (1805–1853), Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane Poolas Lublini vojevoodkonnas (Poola: Edward de Toll)
parun Eduard Gustav von Toll (Эдуард Васильевич Толль, 1858–1902/04), Venemaa geoloog ja polaaruurija.
krahv Sergei von Toll (1848–1918), Venemaa riiginõunik ja ülemjäägermeister, Peterburi kuberner (Vene: Сергей Александрович Толль)
Hermann Georg von Toll (1855–1936), Kukruse mõisnik
Ernst Berthold Löfström-Toll (1865–1937), Soome jalaväekindral (Soome: Ernst Löfström)
Eduard von Toll (sünd. 1904 – 2005), Saksa looduskaitsetegelane ja ornitoloog

Mõisad

Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Albu, Pürksi, Edise, Habaja, Ojasoo, Hõreda, Karinõmme, Kiideva, Määri, Niinja, Tolli, Rosentali, Roela, Tuula, Undla, Valingu, Vatla, Aruküla, Kukruse, Peeri, Ääsmäe ja Vodja.

Liivimaa alal Leebiku, Linnamäe, Heisri, Tilsi, Visusti, Iļķene (Hilchensfähr), Dzelzava (Selsau) ja Tūja mõis (Taubenhof).

Saaremaal Meedla, Vestli, Aru, Tiirimetsa, Kargi, Pähkla, Pidula, Kahtla, Nenu, Kuusnõmme, Piila mõis.

Viited

↑ Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Görlitz. 1935, lk.383
↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...2, 1755, lk.1383–1384
↑ Sveriges ridderskaps och adels kalender 1923, lk.1254–1257
↑ Matrikel Öfwer dem af Swea Rikes Ridderskap och Adel ..., 1807, lk.63
↑ Sveriges ridderskaps och adels kalender 1923, lk.1258
↑ Matrikel Öfwer dem af Swea Rikes Ridderskap och Adel ..., 1807, lk.78–79
↑ Heinrich Göseken: Manuductio ad Linguam Oesthonicam..., Reval : Adolph Simon, 1660 Digitaalselt
↑ "EBBE LUDWIG von TOLL (1722–1810)". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. september 2008. Vaadatud 30. oktoobril 2008.

Kirjandus

Toll, Robert von (1802–1876). Genealogisch-historische Nachrichten, der Familie von Toll. Reval, 1834. [2], 239, [1] lk.: ill., 1 l. front. (krahv Karl Wilhelm von Tolli portree). Käsikiri.
Carl Arvid Klingspor: Baltisches Wappenbuch, Stockholm 1882 vapid info

Välislingid

Perekond Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1930
Parandused Eestimaa rüütelkonna genealoogilisele käsiraamatule 1930
Perekond Saaremaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1935
Von Toll Nordisk familjebokis (rootsi keeles)
Tollide aadlivapid ajalooarhiivis
- Aadlivapp
- Krahvivapp

[RBz3l-1] Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Görlitz. 1935, lk.383

[AcFB1-2] Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...2, 1755, lk.1383–1384

[KaZJ4-3] Sveriges ridderskaps och adels kalender 1923, lk.1254–1257

[UtssY-4] Matrikel Öfwer dem af Swea Rikes Ridderskap och Adel ..., 1807, lk.63

[ZvJyK-5] Sveriges ridderskaps och adels kalender 1923, lk.1258

[avoci-6] Matrikel Öfwer dem af Swea Rikes Ridderskap och Adel ..., 1807, lk.78–79

[Pzd8V-7] Heinrich Göseken: Manuductio ad Linguam Oesthonicam..., Reval : Adolph Simon, 1660 Digitaalselt

[jFNoc-8] "EBBE LUDWIG von TOLL (1722–1810)". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. september 2008. Vaadatud 30. oktoobril 2008.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

@@ 64. rida: / 64. rida: @@
 Perekonnale kuulusid [[Eestimaa]] alal erinevatel aegadel järgmised [[mõis]]ad: [[Albu mõis|Albu]], [[Pürksi mõis|Pürksi]], [[Edise mõis|Edise]], [[Habaja mõis|Habaja]], [[Ojasoo mõis|Ojasoo]], [[Hõreda mõis|Hõreda]], [[Karinõmme mõis|Karinõmme]], [[Kiideva mõis|Kiideva]], [[Määri mõis|Määri]], [[Niinja mõis|Niinja]], [[Tolli mõis|Tolli]], [[Rosentali mõis|Rosentali]], [[Roela mõis|Roela]], [[Tuula mõis|Tuula]], [[Undla mõis|Undla]], [[Valingu mõis|Valingu]], [[Vatla mõis|Vatla]], [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla]], [[Kukruse mõis|Kukruse]], [[Peeri mõis|Peeri]], [[Ääsmäe mõis|Ääsmäe]] ja [[Vodja mõis|Vodja]].
-[[Liivimaa]] alal [[Leebiku mõis|Leebiku]], [[Linnamäe mõis|Linnamäe]], [[Heisri mõis|Heisri]], [[Tilsi mõis|Tilsi]], [[Visusti mõis|Visusti]], [[Iļķene]] (''Hilchensfähr''), [[Dzelzava mõis|Dzelzava]] (''Selsau'') ja [[Tūja]] mõisad (''Taubenhof'').
+[[Liivimaa]] alal [[Leebiku mõis|Leebiku]], [[Linnamäe mõis|Linnamäe]], [[Heisri mõis|Heisri]], [[Tilsi mõis|Tilsi]], [[Visusti mõis|Visusti]], [[Iļķene]] (''Hilchensfähr''), [[Dzelzava mõis|Dzelzava]] (''Selsau'') ja [[Tūja]] mõis (''Taubenhof'').
-[[Saaremaa]]l [[Meedla mõis|Meedla]], [[Vestli mõis|Vestli]], [[Aru mõis (Karja)|Aru]], [[Tiirimetsa mõis|Tiirimetsa]], [[Kargi mõis|Kargi]], [[Pähkla mõis|Pähkla]], [[Pidula mõis|Pidula]], [[Kahtla mõis|Kahtla]], [[Nenu mõis|Nenu]], [[Kuusnõmme mõis|Kuusnõmme]], [[Piila mõis|Piila]] mõisad.
+[[Saaremaa]]l [[Meedla mõis|Meedla]], [[Vestli mõis|Vestli]], [[Aru mõis (Karja)|Aru]], [[Tiirimetsa mõis|Tiirimetsa]], [[Kargi mõis|Kargi]], [[Pähkla mõis|Pähkla]], [[Pidula mõis|Pidula]], [[Kahtla mõis|Kahtla]], [[Nenu mõis|Nenu]], [[Kuusnõmme mõis|Kuusnõmme]], [[Piila mõis|Piila]] mõis.
 {{commonskat|House of von Toll}}