Mine sisu juurde

Tennis: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Täiendasin artiklit.
Lisasin foto
68. rida: 68. rida:


=== 1980.–1990. aastad ===
=== 1980.–1990. aastad ===
1980. aastatel oli Eesti meestennisistide tase ühtlaselt tugev. Eesti meeste tennise tipus olid [[Ain Suurthal]], [[Jaak Issak]], [[Alar Mik|Alar Milk]], [[Teet Rätsep]], [[Aivo Ojassalu]] jt. NSV Liidu koondisesse jõudis vaid [[Andres Võsand]], kes sai tänu koondislase staatusele osaleda ka välisvõistlustel. Naistest olid tipus [[Kaja Kõnd]] ja [[Helen Holter]]. Holter kuulus ka NSV Liidu noortekoondisesse.<ref name=":13">Ulman, J; Jürine, J.; Põldoja, A.; Värv, M. (2013). Eesti tennis 100. Tallinn: Best Press. Lk 428–499.</ref><ref name=":14">Jürine, J.; Põldoja, A. (2003). Eesti tennis 90. Tallinn: Indreko Press. Lk 188–235.</ref>
1980. aastatel oli Eesti meestennisistide tase ühtlaselt tugev. Eesti meeste tennise tipus olid [[Ain Suurthal]], [[Jaak Issak]], Alar Milk, [[Teet Rätsep]], [[Aivo Ojassalu]] jt. NSV Liidu koondisesse jõudis vaid [[Andres Võsand]], kes sai tänu koondislase staatusele osaleda ka välisvõistlustel. Naistest olid tipus [[Kaja Kõnd]] ja [[Helen Holter]]. Holter kuulus ka NSV Liidu noortekoondisesse.<ref name=":13">Ulman, J; Jürine, J.; Põldoja, A.; Värv, M. (2013). Eesti tennis 100. Tallinn: Best Press. Lk 428–499.</ref><ref name=":14">Jürine, J.; Põldoja, A. (2003). Eesti tennis 90. Tallinn: Indreko Press. Lk 188–235.</ref>


1970. aastate lõpus asutatud [[Eesti Spordigümnaasium|Tallinna Spordiinternaatkooli]] oli 1980. aastatel koondatud peaaegu kogu noorte tenniseparemik.<ref name=":13" /><ref name=":14" />
1970. aastate lõpus asutatud [[Eesti Spordigümnaasium|Tallinna Spordiinternaatkooli]] oli 1980. aastatel koondatud peaaegu kogu noorte tenniseparemik.<ref name=":13" /><ref name=":14" />
[[Fail:10 Rene Busch.jpg|pisi|Rene Busch]]

1984. aasta [[Los Angeles|Los Angelese]] olümpiamängudel oli tennis kavas näidisalana, 1988. aastal [[Soul|Soulis]] sai täieõiguslikuks olümpiaalaks, kuid kehtestatud vanusepiirangu tõttu võisid osaleda vaid kuni 23-aastased mängijad. Eesti sportlased olümpiamängude tenniseturniirist osa ei võtnud.<ref name=":13" />
1984. aasta [[Los Angeles|Los Angelese]] olümpiamängudel oli tennis kavas näidisalana, 1988. aastal [[Soul|Soulis]] sai täieõiguslikuks olümpiaalaks, kuid kehtestatud vanusepiirangu tõttu võisid osaleda vaid kuni 23-aastased mängijad. Eesti sportlased olümpiamängude tenniseturniirist osa ei võtnud.<ref name=":13" />


78. rida: 78. rida:
NSV Liidu lagunemisega lõppes spordi riiklik rahastus. See raskendas välisturniiridel osalemist. Tennises edu saavutamiseks oli vaja sponsorite tuge. Keeruliste majandusolude tõttu lahkus osa tennisiste välismaale.<ref name=":13" />
NSV Liidu lagunemisega lõppes spordi riiklik rahastus. See raskendas välisturniiridel osalemist. Tennises edu saavutamiseks oli vaja sponsorite tuge. Keeruliste majandusolude tõttu lahkus osa tennisiste välismaale.<ref name=":13" />


1990. aastate tuntuimate meestennisistide hulka kuulusid [[Rene Busch|Rene Bush]], [[Andrei Luzgin]] ja [[Alti Vahkal]]. Naistest tegid kümnendi lõpus debüüdi [[Maret Ani]], [[Margit Rüütel]] ja [[Kaia Kanepi]].<ref name=":13" />
1990. aastate tuntuimate meestennisistide hulka kuulusid [[Rene Busch]], [[Andrei Luzgin]] ja [[Alti Vahkal]]. Naistest tegid kümnendi lõpus debüüdi [[Maret Ani]], [[Margit Rüütel]] ja [[Kaia Kanepi]].<ref name=":13" />


Pärast liitumist [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|Rahvusvahelise Tenniseföderatsiooniga]] sai Eesti võimaluse korraldada rahvusvahelisi turniire, nt 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi turniire. Eesti tennisiste ei saatnud edu ei kodus ega analoogsetel turniiridel välismaal.<ref name=":13" />
Pärast liitumist [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|Rahvusvahelise Tenniseföderatsiooniga]] sai Eesti võimaluse korraldada rahvusvahelisi turniire, nt 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi turniire. Eesti tennisiste ei saatnud edu ei kodus ega analoogsetel turniiridel välismaal.<ref name=":13" />

Redaktsioon: 15. aprill 2024, kell 12:54

Tennis (vanemas kirjanduses ka: murutõnis[1]) on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärk on saata pall reketi abil väljakul vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda.

Tennise eelkäijaks peetakse pallimängu jeu de paume.

Esimest korda mängiti tennist arvatavasti 18. sajandi lõpus. Esimest korda on Inglise spordiajakirjas tennist mainitud 29. septembril 1793. Mängu patenteeris major Walter Clopton Wingfield, keda peetakse tennise "isaks" ning kes väitis, et ta leiutas muruväljakutennise oma maamajas Walesis 1874.

Olümpiamängude programmi kuulus tennis kõigepealt aastatel 1896–1924. Taas oli tennis kavas 1984. aastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Soulis oli tennis juba täisväärtuslik olümpiaala. Naiste üksikmäng lisati olümpiakavva 1900. aastal. Esimene naispaar mängis olümpiamängudel 1920. aastal.

Ajalugu Eestis

1880.–1910. aastad

19. sajandi viimasel kümnendil (u aastatel 1885–1887[2]) hakati baltisaksa mõisate ja rikaste linnakodanike villade juurde rajama tenniseväljakuid. Esimesed teated väljakute kohta pärinevad Avanduse ja Kumna mõisast. Linnadest said väljakud esmalt Tallinn, Narva-Jõesuu (Hungerburg) ja Pärnu, seejärel Tartu ja Kuressaare. Toona oli tennis kohalike aadlike (sh naiste) ja jõukamate rahvakihtide esindajate meelelahutus. Võistlustennist ei harrastatud.[3]

Tartu vana anatoomikumi esisele platsile, kus asub tänapäeval Faehlmanni monument, rajati 1902. aastal tenniseväljak.[4]

Kui linnadesse rajati avalikud tenniseväljakud, tekkis vajadus tenniseklubide järele, kus hakati korraldama seltskonnaüritusi. Esimene tenniseklubi – Hungerburgi Lawn-Tenniseklubi – avati 1909. aastal Narva-Jõesuus[2][3][5]. Enamiku klubi liikmeskonna moodustasid Peterburi elanikud.[5] Sellele klubile järgnes 1912. aastal Pärnu Jalgratturite Seltsi tenniseosakond Pärnus ja 1913. aastal Eestimaa Lawn-Tennise Klubi Tallinnas[6]. Tartu spordiseltsi Sport juurde moodustati 1913. aastal tenniseosakond.[3][5][7] Tallinna Rattasõitjate Selts Kalev (hilisem Eestimaa Spordiselts Kalev) alustas tennisemängu arendamisega vahemikus 1908–1911.[8] Aastal 1913 valmis kalevlastel Pirita tenniseväljak, mille tegevust juhtis Eesti rahvusliku spordi edendaja Anton Õunapuu.[3]

Kui esimesed väljakud kuulusid eravaldusesse, siis tennisemängu populaarsuse kasvades hakati rajama avalikke väljakuid. Näiteks rajati 20. sajandi alguses Tallinna linnavalitsuse eestvedamisel tenniseväljakud Haljasorgu. Kuressaare linnapark sai tenniseväljaku 1901. aastal.[5] Esimene tennise sisehall asus Tartus, kus 1912. aastal üüris üliõpilasselts Sport Saksa näituse aia maneeži, et tennist saaks harjutada ka talvekuudel.[9]

Tenniseturniire hakati korraldama 19. sajandi lõpus. Esimesed kirjalikud andmed on säilinud 1898. aasta Kadrioru turniiri kohta[3], kus osales üheksa mängijat[5]. Samal ajal korraldati turniire ka Narva-Jõesuus.[3] 1913. aastal toimus Pirital tenniseturniir, mille kavas olnud meeste üksikmängus osales 20 eesti mängijat. Seda turniiri peetakse Eesti tennise alguseks.[3][5][8]

Toona puudusid tenniseklubide vahel sidemed, mistõttu venelased osalesid Narva-Jõesuu võistlustel, Riia mängijad Tartu ja Pärnu võistlustel ning baltisakslased ja eestlased Tallinna võistlustel.[5]

Suveolümpiamängude kavva lisandus tennis 1896. aastast Ateenas.[10] Eesti tennisemängijad seal ei osalenud.

1920.–1930. aastad

Sõdade tõttu puudus 1920. aastate alguses uus tennisistide põlvkond. Tennisemängu levikut takistasid ka tennisereketite ja -pallide kõrge hind ning tenniseväljakute vähesus. Tasapisi hakati väljakuid taastama, aktiveerus klubitegevus, sh asutati uusi tenniseklubisid.[11] Tennis kujunes meelelahutusest spordialaks.[11][12]

1921. aastal loodi Eesti Spordi Keskliidu tenniseosakond. 1922. aastal asutati viie tenniseorganisatsiooni eestvedamisel Eesti Tennise Liit.[11][13] Enne tegevuse sundlõpetamist 1940. aastal kuulus liitu 18 klubi, mängijaid oli umbes 1500.[11]

Eesti tennise juhtrolli täitis Eestimaa Lawn-Tennise Klubi.[11][13] Selle liikmeskond koosnes põhiliselt baltisakslastest, kelle hulka kuulusid esimene naiste üksikmängu meister Ilse Grünberg-Hesse ja esimene meeste üksikmängu meister Ernst Turmann. Ühtlasi peetakse seitsmekordset Eesti üksikmängumeistrit Grünberg-Hesset 1930. aastate Eesti parimaks naistennisistiks. 1929. aastal rentis klubi Volta tehaselt klaaskatusega masinasaali, mis kohandati Eesti esimeseks tennisehalliks.[11] Mängimiseks sisetingimuste loomine tuli kasuks mängijate tasemele.[13]

Kalevi Tenniseklubi asutati 1926. aastal.[8] Kalevi ajaloos on tähtis koht Eduard Hiiopil, keda kutsuti Eesti tennise edendamise eest ka Eesti tennise isaks (papi Hiiop).[8][11][13] Kõik toonased tuntuimad Kalevi tennisistid olid Hiiopi õpilased, sh Salme Redlich-Kint, Aleksander Rubli. 1926. aastal asutasid Kalevi tennisistid ESS Kalevi Lawn-Tenniseklubi, mille edukaimad mängijad olid 1920. aastatel Kristjan Lasn ja Arved Kleinberg (läksid Kadrioru klubisse üle[6]).[11] Hakati korraldama tennisekursusi algajaile.[12] 1930. aastatel kujunes Eesti naiste tennise liidriks Veera Nõmmik.[11]

1920. aastatel asutati Kadriorgu uus klubi: Tallinna Lawn-Tennise- ja Hockey Klubi, kus suviti mängiti tennist ja talviti jäähokit (jääpalli[13]).[11] Toonane klubi esimängija oli Johan Paulson, keda peetakse 1920. aastate edukaimaks Eesti meestennisistiks ja kes peatas sakslaste ülemvõimu. Klubi naiste esireket oli toona Johan Paulsoni abikaasa Aleksandra Paulson. 1930. aastatel valitses Eesti meeste tennist Kristjan Lasn.[11]

Tartus mängiti tennist Toomeoru väljakutel mis kuulusid Akadeemilisele Spordiseltsile. 1920. aastal korraldati Tartu üliõpilaste esimesed meistrivõistlused ja 1923. aastal esimene Balti riikide üliõpilaste olümpiaad.[11]

Peale Tallinna ja Tartu tegutsesid tenniseklubid ka Narvas[2], Rakveres[2], Viljandis[14] jm.[11]

1920. aastatel hakati regulaarselt korraldama meistrivõistlusi. Esimesed Eesti meistrivõistlused tennises toimusid 1920. aasta augustis Eestimaa Lawn-Tennise Klubis Kadriorus ning nendest võtsid osa 21 meest ja neli naist kahest klubist.[11][13] 1922. aastal toimusid Eestimaa Lawn-Tennise Klubis Kadriorus esimesed Eesti lahtised meistrivõistlused tennises.[11] 1928. aastast korraldati regulaarselt Tallinnas Eesti-Soome maavõistlusi.[12][13] Samuti peeti maavõistlusi lätlaste ja leedulastega. 1934. aasta augustis kohtus Eesti Davise karikavõistluste matšil Poolaga (Poola võitis 5 : 0). 1939. aastal lisati tennis Eesti mängude turniiri spordialade hulka.[13]

Osaleti ka rahvusvahelistel turniiridel välismaal, sh pälvis Kristjan Lasn 1935. aastal paigutuse Wimbledoni turniiri põhitabelisse, kuid ei saanud majanduslikel põhjustel sinna minna.[11][7] Olümpiamängudel ei osaletud. 1928. aastal otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee jätta tennis olümpiamängude alade hulgast välja.[10]

1940.–1950. aastad

1940. aastal sulges Nõukogude võim kõik spordiklubid ja -seltsid. Tallinna Lawn-Tennise ja Hockey Klubi ning Kalevi Lawn-Tenniseklubi asemele loodi Tallinna Dünamo tennisesektsioon. 1946. aastal taastati Kalev ametiühingute spordiühinguna, loodi ka tennisesektsioon. Peale Tallinna hakkas tenniseelu elavnema ka Tartus, Pärnus, Viljandis, Kuressaares, Rakveres ja Võrus.[15]

Kuigi suur osa Eesti tenniseeliidist põgenes teise maailmasõja tõttu läände või saadeti Siberisse, tekkis peagi uus mängijaskond. Võimaluse said ka need, kel polnud see enne rahalistel põhjustel võimalik.[15]

1945. aastast hakati taas korraldama Eesti meistrivõistlusi tennises, samuti osaleti üleliidulistel meistrivõistlustel.[15]

Willem Maris ja Toomas Leius 1959. aastal

1940. aastate esimeses pooles võidutses Eesti tennises sõjaeelne põlvkond (Kristjan Lasn, Evald Kree, Alfred Keerd jt). Sama kümnendi teises pooles oli Eesti meeste tennise tipus Ottomar Alas, keda peeti toona üheks parimaks paarismängijaks NSV Liidus. Aastatel 1945–1949 võitis Alas 14 Eesti meistritiitlit. Naistest võidutses 1940. aastatel kolm aastat järjest (1946–1948) Ida Lellep.[15]

1949. aastal oli Eestis 65 tenniseväljakut ja umbes 2000 tenniseharrastajat.[15]

1950. aastatel tuli esile Eesti tennisistide uus põlvkond (Harri Kalamäe, Velve Kaaman, Heldur Hiop jt). Eestlased näitasid häid tulemusi üleliidulistel noortevõistlustel, nt tuli Eesti koondis 1957. aastal NSV Liidu noortemeistriks. Eesti võistkond saavutas 1955. aastal NSV Liidu meistrivõistlustel Leningradis 1956. aastal rahvaste spartakiaadil kolmanda koha, mida peetakse Eesti tennise tippaja alguseks. Eesti meeste tennise tippu tõusis Evald Kree õpilane Toomas Leius.[15][16]

1956. aastal tehti esimene teleülekanne tennisest, kui Kesktelevisioon näitas NSV Liidu ja Rumeenia mängu.[15][16]

1960.–1970. aastad

1960. aastatel oli Eesti tennise kuldaeg. 1961. aastal võitis Eesti üleliidulised võistkondlikud meistrivõistlused Thbilisis, 1963. aastal rahvaste spartakiaadi ning 1965. aastal võistkondliku siseturniiri ja üleliidulised võistkondlikud meistrivõistlused. 1965. aastal jõudis Toomas Leius Prantsuse lahtistel meistrivõistlustel veerandfinaali.[17][18]

Eesti meeste tennises domineerisid Toomas Leius, Heldur Hiop, Erik Kedars, Rein Lüüs, Jaak Parmas, Jüri Lamp ja Peeter Lamp ning naiste tennises Velve Tamm, Helgi Ustav, Inna Häling, Tiiu Parmas, Tiiu Soome ja Maria Kull. Tuntuimad treenerid olid Edvard Kree, Valter Lamp, Harri Kalamäe, Guido Taft, Leo Kivi jt.[17]

1962. aastal avati Kalevi spordihall koos kahe liivaväljakuga.[17]

1970. aastaid peetakse Eesti tennise languse ajaks, kuigi saavutati mitmeid pjedestaalikohti. 1971. aastal jõudis Toomas Leius koos inganna Winnie Shaw’ga segapaarismängus Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel finaali. 1972. aastal saavutas Tiiu Parmas NSV Liidu meistrivõistlustel teise koha, 1973. aastal Toomas Leius NSV Liidu meistrivõistlustel kolmanda koha. 1975. aastal pälvis Eesti Tallinnas toimunud spartakiaadil kolmanda koha.[17]

Uue tennisepõlvkonna hulgast tõusid esile Hindrek Sepp, Sven Eving, Endel Nael, Elena Lapimaa jt.[17]

1980.–1990. aastad

1980. aastatel oli Eesti meestennisistide tase ühtlaselt tugev. Eesti meeste tennise tipus olid Ain Suurthal, Jaak Issak, Alar Milk, Teet Rätsep, Aivo Ojassalu jt. NSV Liidu koondisesse jõudis vaid Andres Võsand, kes sai tänu koondislase staatusele osaleda ka välisvõistlustel. Naistest olid tipus Kaja Kõnd ja Helen Holter. Holter kuulus ka NSV Liidu noortekoondisesse.[19][20]

1970. aastate lõpus asutatud Tallinna Spordiinternaatkooli oli 1980. aastatel koondatud peaaegu kogu noorte tenniseparemik.[19][20]

Rene Busch

1984. aasta Los Angelese olümpiamängudel oli tennis kavas näidisalana, 1988. aastal Soulis sai täieõiguslikuks olümpiaalaks, kuid kehtestatud vanusepiirangu tõttu võisid osaleda vaid kuni 23-aastased mängijad. Eesti sportlased olümpiamängude tenniseturniirist osa ei võtnud.[19]

1980. aastate lõpus oli Eestis 80 liivaväljakut ja 8 siseväljakut.[20]

NSV Liidu lagunemisega lõppes spordi riiklik rahastus. See raskendas välisturniiridel osalemist. Tennises edu saavutamiseks oli vaja sponsorite tuge. Keeruliste majandusolude tõttu lahkus osa tennisiste välismaale.[19]

1990. aastate tuntuimate meestennisistide hulka kuulusid Rene Busch, Andrei Luzgin ja Alti Vahkal. Naistest tegid kümnendi lõpus debüüdi Maret Ani, Margit Rüütel ja Kaia Kanepi.[19]

Pärast liitumist Rahvusvahelise Tenniseföderatsiooniga sai Eesti võimaluse korraldada rahvusvahelisi turniire, nt 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi turniire. Eesti tennisiste ei saatnud edu ei kodus ega analoogsetel turniiridel välismaal.[19]

Väljak

 Pikemalt artiklis Tenniseväljak
Tenniseväljak

Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhul ning 10,97 m paarismängu puhul. Väljaku pikema külje jagab kaheks ühesuuruseks osaks võrk, mis on võrgusammaste kohalt 1,07 meetrit kõrge ja keskelt 91,4 cm kõrge.

Levinumad on muru-, savi-liiva- ja kõvakattega väljakud. Kõvakattega väljakud võivad olla betoon-, asfalt-, tehismuru- või puitkattega. Väljaku kattest oleneb palli põrkamise ja mängu kiirus.

Reketid

 Pikemalt artiklis Tennisereket
Tennisereketid ja -pallid

Reeglite kohaselt ei tohi reket olla pikem kui 81,28 cm ega laiem kui 31,75 cm. Reketi kaalule ja kujule ei ole seatud piiranguid. Harilikult kaalub täiskasvanute reket 300–325 grammi.

Tänapäeval valmistatakse reketite raamid terasest, alumiiniumist, plastist, klaaskiust, süsinikühenditest ja mitmesugustest segudest. Varem kasutati traditsiooniliselt puuraamidega tennisereketeid.

Pall

Tennisepalli läbimõõt on 6,35–6,67 cm. Pall kaalub 57–59 grammi. Pall on üldjuhul kollast või valget värvi.

Punktiarvestus

Tennises algab punktiarvestus arvust 15. Teine sama mängija või paari punkt on 30, kolmas 40 ja neljanda punktiga saadakse geimivõit. Pallija punktisumma öeldakse alati esimesena (nt kui pallib mängija A ja saab esimese punkti, on seis 15:0, kui esimese punkti saab mängija B, on seis 0:15). Kui mõlemad mängijad saavad kolm punkti ja seis on 40:40 ehk 40 tasa, siis geimi võitmiseks peab üks mängijast saama kaks punkti järjest (mängija peab saama vastasest kaks punkti rohkem).

Mängija (või paar), kes esimesena võidab kuus geimi, võidab seti. Kui geimide seisuks on 5:5 (viis tasa), peab üks mängijatest või paaridest seti võitmiseks võitma kaks geimi vastasest rohkem.

Kui mängu seis on 6:6 ehk 6 tasa, siis selgitatakse seti võitja nn kiires lõppmängus. Kiires lõppmängus loetakse punkte 1, 2, 3 jne kuni seitsmeni. Võrdse skoori puhul (nt 7:7) mängitakse seni, kuni üks mängijatest on saavutanud kahepunktilise vahe. Kiire lõppmängu korral pallib esimesena see mängija või paar, kelle kord on pallida. Vastaseks on pallija teise ja kolmanda punkti mängimisel ning seejärel pallivad mängijad kordamööda kaks korda järjest, kuni selgub geimi ja seti võitja. Pallingud sooritatakse vaheldumisi parempoolsesse ja vasakpoolsesse pallingukasti. Alustatakse parempoolsest.

Naised mängivad kaks või kolm setti (kahe setivõiduni) ja mehed kolm kuni viis setti (kolme setivõiduni).

Suuremad turniirid

Tuntumad tennisistid

Maailmast

Mehed

Andre Agassi – Arthur Ashe – Boris Becker – Björn Borg – Pat Cash – Jimmy Connors – Novak Djoković - Stefan Edberg – Roy Emerson – Roger Federer – Lleyton Hewitt – Goran Ivanisevic – Jan Kodes – Rod Laver – Ivan Lendl – John McEnroe – Rafael Nadal – John Newcombe – Pete Sampras

Naised

Maria Bueno – Evonne Cawley – Margaret Court – Lindsay Davenport – Chris Evert – Steffi Graf – Martina Hingis – Billie-Jean King – Conchita Martinez – Martina Navrátilová – Marija Šarapova – Serena Williams – Venus Williams

Eesti tennisistid

Naised

Tuntumad tennisistid: Maret Ani – Kaia Kanepi – Anett Kontaveit – Julia Matojan – Tiiu Parmas – Margit Rüütel

Eesti kõrgeima WTA edetabelikohaga naistennisist üksikmängus oli kuni 27. augustini 2006 Maret Ani (karjääri parim koht WTA nr 63 seisuga 15.05.2006). Pärast seda sai Eesti esinumbriks Kaia Kanepi (karjääri parim koht WTA nr 15 seisuga 13.08.2012). Alates 1. aprillist 2019 on hoidnud kõrgeimat kohta Anett Kontaveit (karjääri parim koht WTA nr 2 seisuga 06.06.2022).

Mehed

Tuntumad tennisistid: Mait Künnap – Toomas Leius – Jaak Põldma – Jürgen Zopp – Vladimir Ivanov

Eesti meeste esinumber ATP edetabeli järgi
Nimi Alates Kuni Nädalaid järjest Kokku Parim edetabeli koht
Mait Künnap 10. september 2007 7. september 2008 52 52 ATP 705. (04.08.2008)
Jürgen Zopp 8. september 2008 8. mai 2022 ATP 71. (10.09.2012)
Mark Lajal 9. mai 2022

Eesti parim meestennisist läbi aegade oli Toomas Leius, kes jõudis 1965. aastal Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel veerandfinaali, kus pidi poliitilistel põhjustel andma loobumisvõidu lõuna-aafriklasele Cliff Drysdale'ile. Varem oli Leius teda mitu korda võitnud.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Eesti Entsüklopeedia. 8. köide: Tanulane–Yvon. Tartu: Loodus, 1937, lk 102.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Ulman, J. (2007). Tennise algusaastad Virumaal. Tennis, nr 3, lk 26–27.https://www.ajakiritennis.ee/wp-content/uploads/2015/02/03tennis_web.pdf
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Ulman, J; Jürine, J.; Põldoja, A.; Värv, M. (2013). Eesti tennis 100. Tallinn: Best Press. Lk 24–45.
  4. ↑ Ulman, J. (2008). Tartu tennise algusaastad. Tennis, nr 2, lk 30–32. https://www.ajakiritennis.ee/wp-content/uploads/2015/02/05tennis_web.pdf
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Jürine, J.; Põldoja, A. (2003). Eesti tennis 90. Tallinn: Indreko Press. Lk 16–21.
  6. ↑ 6,0 6,1 Ulman, J. (2008). Tennise algusaastad Kadriorus. Tennis, nr 1, lk 34–36. https://www.ajakiritennis.ee/wp-content/uploads/2015/02/04tennis_web.pdf
  7. ↑ 7,0 7,1 Ulman, J. (2008). Tartu tennise algusaastad. Tennis, nr 2, lk 30–32. https://www.ajakiritennis.ee/wp-content/uploads/2015/02/05tennis_web.pdf
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 Ulman, J. (2008). Kalevi tennise algusaastad. Tennis, nr 3, lk 30–33. https://www.ajakiritennis.ee/wp-content/uploads/2015/02/06tennis_web.pdf
  9. ↑ Ainsoo, U. (2021). Klubi kujunemisest. – Toomeorus reketi ja mõistusega. Tartu: MTÜ Tartu Akadeemiline Tenniseklubi. Lk 15.
  10. ↑ 10,0 10,1 Tennis. History of Tennis at the Olympic Games (2017). e IOC Olympic Studies Centre. https://stillmed.olympic.org/media/Document%20Library/OlympicOrg/Factsheets-Reference-Documents/Games/OG/History-of-sports/Reference-document-Tennis-History-at-the-OG.pdf
  11. ↑ 11,00 11,01 11,02 11,03 11,04 11,05 11,06 11,07 11,08 11,09 11,10 11,11 11,12 11,13 11,14 11,15 Ulman, J; Jürine, J.; Põldoja, A.; Värv, M. (2013). Eesti tennis 100. Tallinn: Best Press. Lk 46–155.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 Eesti Tennis 1930/1931 (1931). Tallinn: Eesti Tenniseliit.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 13,5 13,6 13,7 Jürine, J.; Põldoja, A. (2003). Eesti tennis 90. Tallinn: Indreko Press. Lk 22–36.
  14. ↑ Ulman, J. (2008). Viljandi tennise algusaastad. Tennis, nr 4, lk 30–31. https://www.ajakiritennis.ee/wp-content/uploads/2015/02/07tennis_web.pdf
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 15,3 15,4 15,5 15,6 Ulman, J; Jürine, J.; Põldoja, A.; Värv, M. (2013). Eesti tennis 100. Tallinn: Best Press. Lk 156–266.
  16. ↑ 16,0 16,1 Jürine, J.; Põldoja, A. (2003). Eesti tennis 90. Tallinn: Indreko Press. Lk 43–88.
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 17,3 17,4 Ulman, J; Jürine, J.; Põldoja, A.; Värv, M. (2013). Eesti tennis 100. Tallinn: Best Press. Lk 267–427.
  18. ↑ Jürine, J. (2013). Eesti tennise poole sajandi tagused suurvõidud. Tennis, nr 2, lk 36–38. https://www.ajakiritennis.ee/wp-content/uploads/2014/10/25tennis.pdf
  19. ↑ 19,0 19,1 19,2 19,3 19,4 19,5 Ulman, J; Jürine, J.; Põldoja, A.; Värv, M. (2013). Eesti tennis 100. Tallinn: Best Press. Lk 428–499.
  20. ↑ 20,0 20,1 20,2 Jürine, J.; Põldoja, A. (2003). Eesti tennis 90. Tallinn: Indreko Press. Lk 188–235.

Välislingid

Olümpiamängude spordialad
Suveolümpia spordialad
Lisatud 2020. aasta olümpiamängude kavva: 3x3 (korvpall) · Karate · Pesapall/Pehmepall · Rulasõit · Sportronimine · Surfamine
Taliolümpia spordialad
Endised olümpiaalad
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tennis&oldid=6625459"