Tallinna Toomkool

Kunagine Tallinna Toomkooli hoone aadressil Toom-Kooli 11

Tallinna Toomkool (ladina keeles Schola cathedralis Tallinnensis) on Tallinnas tegutsev eraõiguslik üldhariduskool. Kool töötab Tallinna vanalinnas Eesti Metodisti Kirikule kuuluvas majas aadressil Apteegi tn 3 ja Tallinna Ülikoolile kuuluvas majas Rüütli tn 4. Toomkooli kodukirik on Tallinna Piiskoplik Toomkirik.

Kool jätkab 13. sajandil asutatud ning 20. sajandil enam kui poolesajaks aastaks tegevuse katkestanud Tallinna Toomkooli (saksa keeles Domschule zu Reval) tegevust ja kristliku kultuuripärandi edasikandmist.

Ajalugu

Toomkool oli Toompeal vaheaegadega tõenäoliselt 13. sajandist kuni 1939. aastani tegutsenud õppeasutus. Õppeasutust on korduvalt ümber nimetatud ja reorganiseeritud. Esmakordselt mainitakse toomskolastikut Tallinnas 1266. aastal, kes pidi kirikuelu korraldamise kõrval juhatama toomkiriku juures töötavat kooli. Toomkool (Schola cathedralis equestris), kus õppetöö toimus ladina keeles, kindlustas järelkasvu kohalikele kirikuametnikele ning andis teatavat algharidust ka linnakodanike lastele. 1246. aastal loodi Tallinnas ka kloostrikoolina Tallinna dominiiklaste konvent.

Domschule

3. jaanuaril 1319 kehtestas Taani kuningas Erik VI Tallinnas kooliprivileegi, mis andis toomkiriku juhtidele (toomkapiitel) koolipidamise ainuõiguse Tallinnas ja keelas teiste koolide asutamise. Esmakordselt ongi Tallinna toomkooli (Domschule (Scholae chatedralis ecclesiae) mainitud 1319. aastal ja esimesed dokumenteeritud teated koolide tegevusest Tallinnas pärinevad samast aastast. 1365. aastal kaebas toomkapiitel võimudele, et dominiiklased on rikkunud nende privileegi ja peavad kooli ilmalike jõududega. Kaebuse tagajärjel tuli dominiiklaste konvendil oma ilmalikud õpilased toomkoolile loovutada.

Tallinna raad sai loa linnakooli asutamiseks Oleviste kiriku juurde 1428. aastal.

Rootsi võimu ajal muudeti toomkool Toompea käsitööliste laste luterlikuks algkooliks.

Venemaa keisririigis 1765. aastal võttis Eestimaa rüütelkond toomkooli täielikult oma ülalpidamisele ja seos Tallinna Toomkirikuga katkes. Kool muudeti rüütliakadeemiaks (gümnaasiumiprogrammiga õppeasutuseks) ja seejärel Ritter- und Dom-Schuleks. Aastatel 1768–1860 tegutses ka kooli juures õpilaspansionaat.

Eestimaa Rüütli- ja Toomkool

1831. aastal kinnitati Venemaa Keisririigi Rahvahariduse Ministeeriumi poolt asutuse põhikiri ning kool oli Eestimaa Rüütelkonna ülalpidamisel ja rüütelkonna järelevalvel. 19. sajandi algul nimetati kool Eestimaa Rüütli- ja Toomkooliks (saksa keeles Estländische Ritter- und Domschule). Seal võisid õppida Eestimaa aadlike pojad, vabadel kohtadel ka ohvitseride, literaatide ja I gildi kaupmeeste pojad.

1893. aastal kooli tegevus katkes seoses keiser Aleksander III alustatud venestamisega.

Uuesti avati toomkool 1906. aastal, mil erakoolides lubati õppetöö ka õpilaste emakeeles. Aastatel 1915–1918 toimus õppetöö Venemaa keisririigi riigikeeles vene keeles.

Eesti Vabariigis allus Tallinna Toomkool (saksa keeles Domschule zu Reval) saksa kultuuromavalitsusele. Kooli tegevus lõppes seoses baltisakslaste ümberasumisega.

Toomkooli juhatajad

• Johannes Mathiae, 1613–1622
• Paulus Andreas Lempelius, 1. august 1624 – 1. august 1625
• Hendricus Bartholinus, 1625–1627
• Simon, 1627–?
• Jonas Haqvin, 1634
• Johann Haquinus Forselius, 1634–1641
• Nicolaus Olai, 1642–?
• Petrus Suenonis Lidenius, 1645–1651
• Andreas Örstenius, 1651
• Petrus Trottonius, 1652–1659
• Petrus Erichsohn Aulinus 1659
• Johann Heinrich Faßhauer, 1677
• Daniel Sarcovius, 1689–1695
• Andreas Menander, 1696–1707
• Siponius, 1707–1710
• Johann Jakob Preusse, 1725–1766
• Johann Bernhard Heinrich Goebel, 1766–1781
• Johann Christian Tideböhl, 1782–1807
• Johann Conrad Wehrmann, 1807–1811
• Heinrich Wilhelm Joachim Rickers, 1811–1812
• Gustav Heinrich Hirschhausen, 1812–1824
• Johann Ernst Wehrmann, 1824–1834
• Alexander Plate, 1834–1857
• Julius Kirchner, 1857–1860
• Friedrich Crossmann, 1860–1871
• Franz Eduard Köhler, 1871–1892
• Alexander Eggers, 1906–1910
• Adalbert Stromberg, 1910–1911, 1913–1914 ja 1917–1918
• Joseph Lezius, 1911–1913
• Wilhelm Konstantin Petersen, 1915–1917
• Paul Ferdinand Hermann Blosfeld (1864–1944), 1918–1919 ja 1920–1930
• Emil Julius Hermann Musso (1885–1945), 1930–1933
• Alexander Winkler (1888–1961), 1934–1939
• Willibald Heldt, 1939
• Egle Viilma, aastast 2011

Tänapäev

2011. aasta sügisel alustas Toomkooli nime all EELK initsiatiivil tööd kristlik kool. Kooli taasasutajad ja omanikud on EELK konsistoorium ja EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus. Toomkool alustas tööd Püha Miikaeli kooli alluvuses ja teeb koostööd Vanalinna hariduskolleegiumiga. Vastav leping allkirjastati rukkimaarjapäeval 15. augustil 2011. Esimesse klassi läks 27 õpilast. 31. augustil 2012 väljastas Haridus- ja Teadusministeerium Tallinna toomkoolile koolitusloa ning 1. septembril alustas kool juba iseseisva koolina. Kooli peab Tallinna Toomkooli SA, kooli direktor on Egle Viilma, õppealajuhataja Heiki Haljasorg ja kaplan Arho Tuhkru.

Kool tegutseb Tallinna vanalinnas Eesti Metodisti Kirikule kuuluvas majas aadressil Apteegi tn 3 ja Tallinna Ülikoolile kuuluvas majas Rüütli tn 4. Sihtasutuse põhikiri näeb ette ajaloolise toomkooli hoone Toom-Kooli tn 11 uuesti kasutusele võtmise.

Kool kuulub Eesti Kristlike Erakoolide Liitu.

Vilistlasi

Eduard Ahrens Friedrich Gustav Arvelius Karl Ernst von Baer Ned de Baggo Johannes Burchart VIII Erik von Holst Carl Abraham Hunnius Paul Johansen Johannes Jürgenson

Johann Koell Adam Johann von Krusenstern Eduard Philipp Körber Ragnar Nurkse Paul Felix Schmidt Helmut Thomson Paul Thomson Waldemar Thomson Eduard Gustav von Toll

Eberhard Vogdt Axel de Vries Hellmuth Weiss Constantin Winkler Paul von Rennenkampff

Välislingid

• Tallinna Toomkooli koduleht
• "Tallinna toomkool alustab taas tööd" Tallinna Postimees, 15. august 2011
• Kooli pitser
• Lühiülevaade Tallinna toomkooli ajaloost
• Tallinna Toomkool kultuurimälestiste riiklikus registris
• Toomkool sai sünnipäevaks tarkuseraamatu. Eesti Kirik, 1. oktoober 2014