Mine sisu juurde

Alhambra

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 1. veebruar 2023, kell 05:44 kasutajalt Kuriuss (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

 See artikkel räägib kindlusest; USA California osariigis asuva linna kohta vaata artiklit Alhambra (California)

Alhambra

Alhambra (araabia keeles (‏ الحمراء Al-ḩamrā ‎'punane') on kindlus Granadas Hispaanias.

Alhambra ehitati väikse kindlusena 889. aastal, kuid jäi siis pikaks ajaks kasutamata, kuni 11. sajandil maurid selle varemetest uuesti üles ehitasid. 1333. aastal sai sellest Granada sultani palee.

Alhambra palee valmis 889. aastal ja oli algselt väike kindlus. Kunagise kindluse varemete ehitamine paleeks algas Granada sultani Yusuf I (1333–1353) ajal ning jätkus 13.–15. sajandil. Linnus sirgus kõrgete müüride ja kaitsetornidega tsitadelliks, mis koosnes kahest peamisest piirkonnast: sõjaväepiirkonnast (Alcazaba), mis majutas valvureid ja nende peresid, ning "luksuslikust tsoonist", mis koosnes sultanile ja tema perekonnale kuuluvatest paleedest.

Islami valitsemisaja lõpp

[muuda | muuda lähteteksti]

1492. aastal vallutas Granada kuningas Fernando II Katoliiklane ja Kastiilia kuninganna Isabel I, liites Hispaania katoliikliku monarhia võimu alla ja kukutades sajandeid kestnud islami valitsemise. Alhmabras viidi peatselt läbi mitmeid muudatusi. Ehitati välja mitmed ehitised mõjukamate elanike majutamiseks, ehitati ka sõjaväe kasarmuid, kirik ja klooster. 18. sajandil Alhambra hüljati. 1812. aastal aset leidnud poolsaare sõjas lasid prantslased õhku mõningad kaitsetornid.

Kuninglik kompleks

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuninglik kompleks (Plaza de Nazaríes) koosneb kolmest põhiosast: Mexuar, Serallo ja Harem. Mexuar on tagasihoidliku sisekujundusega ja tal on funktsionaalsed alad äritegevuse ja halduse läbiviimiseks. Laed, põrandad ja viimistlusmaterjalid on valmistatud tumedast puidust ja on teravas kontrastis valgete krohviseintega. 14. sajandil Yusuf I valitsemise ajal ehitatud Serallo sisaldab Patio de los Arrayanesi (Myrtles 'kohus). Eredalt värvitud interjöörid töid esile paneelid, krohvi, plaadid, seeder ja käsitöö. Käsitööna on tehtud dekoratiivsed laed ja muu puitkonstruktsioonid. Harem on ka kaunilt kaunistatud ja sisaldab eluruume Araabia monarhide naistele ja armukestele. Selles piirkonnas on vannituba, kus on jooksev vesi (külm ja kuum), vannid ja survega vesi dušiks. Vannitoad olid avatud elementidele, et võimaldada valgust ja õhku.

Mürtide õu

[muuda | muuda lähteteksti]

Mürtide õu on 42 m pikk ja 22 m lai ning keskel on suur marmorist bassein, täis kuldkalu ning basseini ääres on mürdipõõsad, mis kasvavad selle külgedel. Põhja- ja lõunaosas on galeriid; Lõunagalerii on 7 m kõrgune ja seda toetab marmorist kolonn. Selle all, paremal, oli peamine sissepääs, ja selle kohal on kolm akent, millel on kaared ja miniatuursed sambad.

Suursaadikute saal

[muuda | muuda lähteteksti]

Salón de los Embajadores (suursaadikute saal) on Alhambra suurim ruum. See ruum on ruudu kujuline, mille külgede pikkus on 12 m, pealt katab ruumi kuppel. Kupli kõrgeim koht maapinnast on 23 m kõrge. See oli suurte vastuvõttude ruum ning sultani troon paiknes peasissepääsu vastas. Suur saal projekteerub palee seintest, pakkudes vaateid kolmes suunas. Saalis on üheksa akent, kolm igal fassaadil ja lagi on kaunistatud valge, sinise ja kuldse sisekihiga ringide, kroonide ja tähtede kujudega. Seinad on kaetud mitmete krohvimaterjalidega, mis kujutavad paljusid iidseid varjundeid.

Lõvide õu

[muuda | muuda lähteteksti]

Hoovi keskel asub lõvide kujudest ümbritsetud purskkaev, kokku on basseini ümber 12 valgest marmorist lõviskulptuuri, mis ei ole kujundatud skulptuurse täpsusega, vaid tugevuse, jõu ja suveräänsuse sümbolitena. Iga tund toodab üks lõvi oma suust vett. Suure purskkaevu serval on Ibn Zamraki kirjutatud luuletus, mis kiidab purskkaevu ilu ja lõvide jõudu, kuid kirjeldab ka nende geniaalseid hüdraulikasüsteeme ja seda, kuidas nad tegelikult töötasid.

Auhindade saal

[muuda | muuda lähteteksti]

Sala de los Abencerrajes (auhindade saal) saab oma nime legendist, mille kohaselt viimane Granada sultan, kes kutsus kõik teised juhid pidulikule üritusele, tappis nad selles saalis. See saal on täiuslik ruut, katuseks on kuppel. Katus on kaunistatud sinise, pruuni, punase ja kuldsete värvide. Põrandat katavad kaks valgest marmorist plaati, mis on paigaldatud katte osana. Plaatide mõõdud on 500 x 220 cm.