Mine sisu juurde

Lääne-Xia

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 2. mai 2023, kell 21:20 kasutajalt Hannesvalk (arutelu | kaastöö) (Viited)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
See artikkel See artikkel räägib keskaegsest riigist. Sõjaväelase kohta vaata artiklit Xi Qia. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit Xixia (täpsustus).

Suur-Xia


大夏
1038–1227
Valitsusvorm Monarhia
Keiser Jingzong
(esimene, 1038–1048)
Mo
(viimane, 1226–1227)
Pealinn Xingqing
(tänapäeva Yinchuan)
Religioon Budism (peamiselt)
Taoism
Konfutsianism
Hiina rahvausund
Pindala 1 000 000 km2[1] (1100)
Rahvaarv 3 000 000[2][3][4] (tipus)
Peamised keeled Tanguudi
Hiina
Eelnev Järgnev
Dingnan Jiedushi
Xiliangfu
Guiyi ahel
Ganzhou Uiguuri Kuningriik
Liao
Song
Mongolite riik

HIINA AJALUGU

VANAAEG
3 monarhi ja 5 keisrit
Xia dünastia 2070–1600 eKr
Shangi dünastia 1600–1046 eKr
Zhou dünastia 1122–256 eKr
  Lääne-Zhou
  Ida-Zhou
    Kevadete-sügisete ajastu
    Sõdivate riikide ajastu
KEISRIRIIGI AEG
Qini dünastia 221 eKr–206 eKr
Hani dünastia 206 eKr–220 pKr
  Lääne-Hani
  Xini dünastia
  Ida-Hani
Kolm kuningriiki 220–280
  Wei, Shu & Wu
Jini dünastia 265–420
  Lääne-Jin
  Ida-Jin 16 kuningriiki
304–439
Lõuna- ja põhjadünastiad 420–589
Sui dünastia 581–619
Tangi dünastia 618–907
5 dünastiat &
10 kuningriiki

907–960
Liao dünastia
907–1125
Songi dünastia
960–1279
  Põhja-Song Lääne-Xia
  Lõuna-Song Jin
Yuani dünastia 1271–1368
Mingi dünastia 1368–1644
Qingi dünastia 1644–1911
UUSAEG
Hiina Vabariik 1912–1949 Hiina keisririik
1915–1916
Hiina
Rahvavabariik
1949–

Hiina Vabariik
(Taiwanil)

Hiina ajalugu
Hiina dünastiad
Hiina sõjaajalugu
Hiina kunsti ajalugu
Hiina tehnika ja teaduse ajalugu
Hiina hariduse ajalugu

Lääne-Xia (ehk Xi Xia (hiina keeles 西夏, Xī Xià); ametlikult Suur-Xia (hiina keeles 大夏, Dà Xià); ka Tanguudide riik) oli tanguudide keisririik ja dünastia aastatel 1038–1227.[5] See asus tänapäevases Loode-Hiinas Ningxia, Gansu, Ida-Qinghai, Põhja-Shaanxi, Kirde-Xinjiangi ja Sise-Mongoolia edelaosa aladel ning Välis-Mongoolias. Riigi pindala oli ligi 800 000 ruutkilomeetrit ning pealinn Xingqing (tänapäeva Yinchuan), mis 1227. aastal mongolite poolt hävitati.[6][7][8] Kuna mongolite sissetungiga kadusid peaaegu kõik Lääne-Xia kirjalikud andmed ja ehitised, oli riigi ajalugu 20. sajandini ajaloolaste jaoks mõistatuslik.

Lääne-Xia asukoht Hexi koridoris oli soodne, kuna läbi riigi läks Kesk-Aasiasse Siiditee. Kirjandus, kunst, muusika ja arhitektuur olid kõrgelt arenenud.[9] Tänu efektiivsele sõjaväele olid tanguudid Liao, Songi ja Jini dünastiate kõrval Hiinas arvestatav jõud.[10]

  1. Turchin, Peter; Adams, Jonathan M.; Hall, Thomas D. (detsember 2006). "East-West Orientation of Historical Empires". Journal of World-Systems Research. 12 (2): 222. ISSN 1076-156X. Vaadatud 16. september 2016.
  2. Kuhn, Dieter (15. oktoober 2011). The Age of Confucian Rule: The Song Transformation of China. Lk 50. ISBN 9780674062023.
  3. Bowman, Rocco (2014). "Bounded Empires: Ecological and Geographic Implications in Sino- Tangut Relations, 960-1127" (PDF). The Undergraduate Historical Journal at UC Merced. 2: 11. DOI:10.5070/H321025689.
  4. McGrath, Michael C. Frustrated Empires: The Song-Tangut Xia War of 1038-44. In Wyatt. Lk 153.
  5. Stein (1972), pp. 70–71.
  6. Wang, Tianshun [王天顺] (1993). Xixia Zhan Shi [The Battle History of Western Xia] 《西夏战史》. Yinchuan [银川], Ningxia ren min chu ban she [Ningxia People's Press] 宁夏人民出版社.
  7. Bian, Ren [边人] (2005). Xixia: xiaoshi zai lishi jiyi zhong de guodu [Western Xia: the kingdom lost in historical memories] 《西夏: 消逝在历史记忆中的国度》. Beijing [北京], Waiwen Chubanshe [Foreign Languages Press] 外文出版社.
  8. Li, Fanwen [李范文] (2005). Xixia tong shi [Comprehensive History of Western Xia] 西夏通史. Beijing [北京] and Yinchuan [银川], Ren min chu ban she [People's Press] 人民出版社; Ningxia ren min chu ban she [Ningxia People's Press] 宁夏人民出版社.
  9. Zhao, Yanlong [赵彦龙] (2005). "Qian tan xi xia gong wen wen feng yu gong wen zai ti [A brief discussion on the writing style in official documents and documental carrier] 浅谈西夏公文文风与公文载体." Xibei min zu yan jiu [Northwest Nationalities Research] 西北民族研究 45(2): 78-84.
  10. Qin, Wenzhong [秦文忠], Zhou Haitao [周海涛] and Qin Ling [秦岭] (1998). "Xixia jun shi ti yu yu ke xue ji shu [The military sports, science and technology of West Xia] 西夏军事体育与科学技术." Ningxia Daxue Xuebao [Journal of Ningxia University] 《宁夏大学学报》 79 (2): 48-50.