Mine sisu juurde

Juugend

Allikas: Vikipeedia
Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.
 See artikkel räägib visuaalkunsti stiilist; muusikastiili kohta vaata artiklit Juugend (muusika)
Saksa ajakirja Jugend esikaas (1896)
Hector Guimard. Porte Dauphine'i metroojaama sissepääs Pariisis
Louis Majorelle'i loodud juugendstiilis seinakapp
Gustav Klimti teos "Suudlus" (1907–1908)
Eugène Grasset. Grafton Galleries' 1893. aasta Prantsuse dekoratiivkunsti näituse plakat
Fassaadidekoor Riias Elizabethi tänav 10b, arhitekt Mihhail Eisenstein

Juugend (saksa Jugendstil, Austria Secessionsstil, itaalia stile floreale või Stile Liberty, prantsuse art nouveau, vene стиль модерн, inglise Modern Style) oli ornamentaalne[viide?] kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujunduse stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1914. Seda iseloomustab looduslike (ka eksootiliste) motiivide, eriti lillede ja muude taimede fantaasiaküllane stiliseeritud kujutamine. Stiilis kasutati nõtkeid, painduvalt voolavaid kõverjooni ning lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Stiili saksakeelne nimetus jugend (eesti keeles 'noorsugu') rõhutas nooruse õitsvat värskust, eraldiseisvust ja vabadust.

Ajalugu

Mingil määral oli juugend 17.–18. sajandi baroki taassünd ja 19. sajandi uusbaroki täiendus, kuid uuel tasemel – vanu vorme ei kopeeritud. Arhitektuuris sarnaneb barokiga vaid liigendatud pindade, väikeste ruutudega akende ning ovaali ja ringi motiivi kasutamisel. Lisaks hülgas juugend tihti pea täielikult barokile omase sümmeetria.

Stiil tärkas Suurbritannias, kus tööstuslik tootmine oli hakanud välja tõrjuma käsitsi valmistamist. See tekitas protesti uusromantikutes, kelle arvates oli tööstustoodangu välimus ebaesteetiliselt rohmakas, kunstiteadlase John Ruskini arvates ka ühiskonnale kahjulik. Vastukaaluks ülistati keskaegset käsitööd, kus olid ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Suurbritannias hakkas levima käsitööharrastus Arts and Crafts Movementi nime all, kus loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Üldiselt oli juugendstiil reaktsioon viktoriaanliku ajastu kunstile või ametlikule ehk akadeemilisele salongikunstile. Juugendstiiliga lõppes enne Esimest maailmasõda romantismiperiood õhtumaades.

Juugend kujutavas ja tarbekunstis

Uues siduvas stiilis kujundati kõike: mööblit, tekstiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju ja plakateid. Esemed, mida seni ei oldud seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi. Juugendstiil oli kallis isikupärane alternatiiv vabrikutoodetele, seega sõltus see moodsa luksuskaupade turu nõuetest ja tihti Euroopa uusrikaste maitse-eelistustest.

Dekoratsioonis kasutati mitmesuguseid inspiratsiooniallikaid: rokokood, tšehhi rahvakunsti motiive, jaapani puulõikeid, araabia ja mauri dekoratiivseid elemente, Bütsantsi mosaiike, romaani ja keldi mustreid, juudi kirjatähti jne. Sajandivahetusel avastati, et konkreetset toodet müüvad õnnestunud plakatid, kus käsitletakse toote ideed ja sellega kaasnevat elustiili. Naine muutus moodsa tarbimisühiskonna sümboliks.

Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele: maalid ja kujud pidid seonduma sisekujundusega. Pildid ei pakkunud ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotusid seinapinnale. Nendel kujutatud figuurid olid siluetsed ning kontuurid võtsid osa ornamendist. Värvid olid ebatavalised ning arvestasid rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Levinuimad teemad peale loodusliku hoovuse olid erootika, patt ja kiusatus. 

Juugend arhitektuuris

Juugendi arhitektuuris võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid, näiteks raudbetoon ja klaas, mis võimaldasid enneolematuid siseplaneeringust lähtuvaid ruumilahendusi ja hiiglaslike akende sillustamist. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, eri materjalide ja värvide kombinatsioonid ning freskod moodustasid kunstilise terviku. Sellest stiilikombinatsioonist lähtus ka 20. sajandi modernistlik arhitektuur. Rauast detaile kasutati tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikena raudteejaamade, tööstushoonete, kaubamajade, näituste paviljonide ning muuhulgas Eiffeli torni ehitamiseks (ka uusklassitsistlikust Ameerika vabadussambast aimdub juba juugendstiili jooni). Juugendliku ornamentikaga kaunistatud ehituskunsti näiteid, eriti majade fassaade, võib peamiselt leida kvartalitena Euroopa suurlinnades, Pariisis, Brüsselis, Viinis, Budapestis, Milanos, Barcelonas, Londonis, Glasgow's, Moskvas, Berliinis kui ka Münchenis, Riias, Helsingis, Peterburis, Krakówis, Prahas, Zagrebis, Ljubljanas, Darmstadtis, Tornios, Aveiros, ja väiksemal määral mujal Euroopas. Põhja-Ameerikas kasutati juugendit eelkõige kaubavahetuskeskustena tuntud New Yorgis ja Chicagos. Teises maailmasõjas sai Poola linnade juugendarhitektuur pommitamisel palju kannatada, hävis ka pealinna Varssavi linnakeskus. Riia ajalooline südalinn koos art nouveau' hoonetega (umbes 800) kuulub aga tänapäeval UNESCO maailmapärandi nimistusse ning Riiat peetakse rikkalikuima juugendstiiliga linnaks. Märkimisväärsed juugendlinnad on endise Austria-Ungari impeeriumi pealinnad Viin ja Budapest.

Kuulsamaid esindajaid

Kunstnikud:

Disainerid:

Illustraatorid:

Arhitektid:

Insenerid:

Juugendstiilis hooneid Eestis, Soomes ja Lätis

Neobaltia hoone Tartus

Vaata ka

Välislingid

Lääne-Euroopa kujutav kunst
Vanaaeg
Keskaeg
Renessanss
17. sajand
18. sajand
Koloniaalstiilid
19. sajand
20. sajand
21. sajand
Seotud artiklid
Arhitektuuri ajalugu
Vanaaeg
Keskaeg
15. sajand
16. sajand
17. sajand
18. sajand
19. sajand
20. sajand
Seotud artiklid
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juugend&oldid=6610758"