Ühisvaral põhinev koosloome
.svg)
Ühisvaral põhinev koosloome (commons-based peer production) on uus sotsiaalne majandusmudel, mis põhineb ülemaailmselt võrgustunud vabatahtlike ühisel panusel ühisesse eesmärki. Selle mudeli tekkimise aluseks on info- ja sidetehnoloogia areng.[1] Mõiste võttis kasutusele USA Harvardi ülikooli õigusteaduse professor Yochai Benkler.[1]
Ühisvaral põhineva koosloome ühed suuremad näited on Vikipeedia, Apache serveritarkvara, Linuxi operatsioonisüsteem jne.[2] Koosloomest on ka mittetarkvaralisi näiteid. Näiteks liidab vabatahtlik arvutivõrgustik SETI@home (Search for Extraterrestrial Intelligence) omavahel suure hulga arvutite arvutusvõimsuse, et otsida raadioteleskoopide andmemassiividest maavälise elu märke.[3] Ühisvaral põhineva koosloome üks vormidest on ka ühisvaralised õpikogukonnad, näiteks The Little Tree õpikogukond eelkooliealistele lastele Kreekas.[4]
Täpsem kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Ülevaade
[muuda | muuda lähteteksti]Benkler argumenteerib, et ülemaailmne võrgustumine on loonud võimaluse inimestel seniolematul viisil ühineda ja tööd teha. Ta lisab, et sellise töö väärtus on vooruslik ning võimaldab panustada nn. kõrgemasse ühisesse eesmärki[2]. Ühisvaral põhinevat koosloomet ei oma keegi, samas üksikute panuste autoriõigused jäävad nende loojatele. Üldiselt puudub taolistel projektidel keskne juhtimine ning otsused võetakse vastu ühistes aruteludes. Enamasti puudub ühisvarasse panustamisel rahaline tasu.[1]
Benkler toob esile kolm põhilist koosloodud ühisvara tunnust[2]:
- modulaarsus – ühisprojekt peab olema jagatav ajaliselt sõltumatuteks osadeks. See võimaldab projekti kaasautoritel töötada endale sobival ajal ning panustada vastavalt võimekusele;
- granulaarsus – ühisprojekti moodulid peavad olema granulaarsed, s.o koosnema nii väikestest osadest, et nendesse panustamine on üksikisiku jaoks võimalik ja innustav;
- integratsiooni odavus – loomeprojekti graanulitest ja moodulitest terviku koostamine peab olema odav ja lihtne, lisaks peab töötama järelevalve panustatava sisu suhtes.
Eelised
[muuda | muuda lähteteksti]Benkleri väitel on turumajanduslikes ühingutes tavaks otsustusprotsesse kasumlikkuse eesmärgil lihtsustada ja siluda. See pärsib kaastööd ja selle mitmekesisust. Seevastu ühisvaral põhinevas koosloomes võivad panustada peaaegu kõik soovijad üle kogu maailma, mis loob suurema andmerikkuse ja loomingulise mitmekesisuse. Lisaks on saab ühisvarasse panustaja valida endale meelepärase teema ning panustamiseks sobiva aja, koha ja töö mahu.[2]
Õiguslik tugi
[muuda | muuda lähteteksti]Ühisvara koosloome projektidele on loodud mitmeid toetavaid õigusraamistikke. Neist kaks tuntumat on Creative Commons ja GNU General Public License.
Kriitika
[muuda | muuda lähteteksti]Michel Bauwens (P2P Foundation Netherlands) ja Alekos Pantazis (Tallinna Tehnikaülikool) väidavad, et ühisvaral ja loomel põhineva uue majanduse tekkimist pärsib selle sõltuvus turumajandusest. Ühisloome ei ole piisavalt kaitstud kapitalistliku ärakasutamise eest ning ühisloojaid piirab ühisloomesse panustamise suhteliselt väike rahaline tasuvus[5].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Harvardi Ülikool. "Commons-based peer production (CBPP)". Harvard University. Vaadatud 26.12.2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Yochai Benkler, Helen Nissenbaum (2006). "Commons-based Peer Production and Virtue*" (PDF). The Journal of Political Philosophy: Volume 14, Number 4, 2006, pp. 394–419. Vaadatud 26.12.2020.
- ↑ University of California. "SETI@home". University of California. Vaadatud 26.12.2020.
- ↑ Pechtelidis, Y. , Kioupkiolis, A. (2020). (2020). "Education as Commons, Children as Commoners: The Case Study of the Little Tree Community". Democracy and Education, 28 (1), Article 5. Vaadatud 11.01.2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Michel Bauwens, Alekos Pantazis (15.03.2018). "The ecosystem of commons-based peer production and its transformative dynamics". The Sociological Review. Vaadatud 26.12.2020.
