Põhja-Korea

Korea Rahvademokraatlik Vabariik	korea 조선민주주의인민공화국 Chosŏn Minjujuŭi Inmin Konghwaguk
	korea 조선민주주의인민공화국 Chosŏn Minjujuŭi Inmin Konghwaguk
	Põhja-Korea lipp Põhja-Korea vapp
Riigihümn	"A ch'im un pinnara, ; i kangsan ungum e"
Pealinn	Pyongyang
Pindala	120 540 km²
Riigikeel	korea
Rahvaarv	25 490 965 (2017)
Rahvastikutihedus	211,5 in/km²
Tööpartei esimene sekretär	Kim Chŏng-un
Riigipea	Kim Il-sŏng (igavene president, surnud 1994)
Peaminister	Kim Dok-hun
Iseseisvus	9. september 1948
SKT	16,283 mld $ ()
SKT elaniku kohta	638 $
Valuuta	Põhja-Korea vonn (KPW)
Ajavöönd	maailmaaeg +9
Tippdomeen	.kp
ROK-i kood	PRK
Telefonikood	850

Põhja-Korea (ametlikult Korea Rahvademokraatlik Vabariik) on riik Aasias Korea poolsaare põhjaosas, 38. laiuskraadist põhja pool. Lõunas piirneb see Lõuna-Koreaga (238 km umbes 4 km laiust piiritsooni), millega kuni 1948. aastani moodustas ühise riigi. Põhjas piirneb Põhja-Korea peamiselt Hiinaga (1416 km maismaapiiri) ja lühike piirilõik (19 km) on tal ka Venemaaga.

Nimi

Põhja-Korea kõige tavalisem kohalik nimi on Buk Chosŏn 'Põhja- Chosŏn' (북조선, 北朝鮮).

Lõuna-Koreas kasutatakse Põhja-Korea kohta tavaliselt nime Buk Han 'Põhja-Han' (북한; 北韓). Sõna Han vihjab Jumala südamele pärast inimese pattulangemist. Selle nimega tuuakse paralleel, et ka Jumal valutab südant Põhja-Korea saatuse pärast.

Riik

Põhja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Riiki juhib diktaator Kim Chŏng-un, kes on ainsa partei Korea Tööpartei Keskkomitee esimees ja Korea Rahvaarmee ülemjuhataja. Ta päris võimu oma isalt Kim Chŏng-ililt pärast tolle surma. Tema vanaisa Kim Il-sŏng on kuulutatud riigi igaveseks presidendiks. Riigis valitseb tema isikukultus.

Haldusjaotus

Pikemalt artiklis Põhja-Korea haldusüksused

Sarnaselt Lõuna-Korea haldusjaotusega kasutatakse Põhja-Koreas do 'de, si 'de, gun 'ide ja eup 'ide süsteemi. Kuid erinevus on ainult provintsistaatusega linnades, mida on kaks ja neid kutsutakse jikhal-sideks (ainsuses jikhal-si 직할시).

Ajalugu

1910. aastast kuni Teise Maailmasõja lõpuni oli Põhja-Korea Jaapani okupeeritud. Maailmasõda lõppes Jaapani lüüasaamisega. Nii nagu Saksamaa ja Austria jagati pärast sõda liitlaste vahel okupatsioonitsoonideks, nii jagati ka Korea 38. paralleeli mööda Nõukogude Liidu ja USA okupatsioonitsooniks. Läbirääkimised nende ühise valitsemise üle ebaõnnestusid ja mais 1948 kuulutas Lõuna-Korea välja iseseisvuse. 9. septembril 1948 kuulutas ka Põhja-Korea välja iseseisvuse. Riigijuhiks sai Kim Il-sŏng.

Nõukogude Liidu innustusel algatas Põhja-Korea 1950 Korea sõja, milles Põhja-Koread toetasid Nõukogude Liit ja Hiina ning Lõuna-Koread toetasid USA ja ÜRO. Sõda oli ohvriterohke ja lõppes territoriaalsete muutusteta.

Põhja-Korea kuulutas NSV Liidu eeskujul märtsis 1946 välja maareformi, millega rikastelt maaomanikelt ja Jaapani kollaborantidelt võõrandati kogu maa ilma kompensatsioonita ja jagati talupoegadele. Kui Lõuna-Korea sõja käigus Põhja-Korea maa-ala osaliselt vallutas, püüti seal maareformi tagasi keerata, mis osutus talupoegade seas ülimalt ebapopulaarseks ja suurendas nende lojaalsust Põhja-Koreale.

Põhja-Korea eelisarendas tööstust. Juba 1959. aastal saavutati majanduse 1949. aasta (Korea sõja eelne) tase. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli Põhja-Koreas kõrgem kui Lõuna-Koreas kuni 1976. aastani. Hiljem hakkas majandus stagneeruma. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist lõppes kogu nõukogude välisabi ja Põhja-Korea majandus varises kokku. 1994–1998 valitses riigis näljahäda, millesse suri 2,8 miljonit inimest.

Rahvastik

99,998% Põhja-Korea rahvastikust moodustavad korealased. Peale korealaste elab Põhja-Koreas väikesearvuline hiinlaste kogukond. Muude rahvuste esindajaid, eelkõige jaapanlasi, on üksikuid.

Raketiprogramm

Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on sellele vastu.^[3] Hoolimata mõne riigi vastuseisust tegi Põhja-Korea 5. aprillil 2009 raketikatsetuse, mis seda jälginud riikide andmetel ebaõnnestus.^[4]^[5] Hiljem on Põhja-Korea teinud mitu edukat raketikatsetust, sealhulgas lasknud rakette kosmosesse.

Vaata ka

Viited

↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.
↑ https://unstats.un.org/unsd/snaama/resQuery.asp, vaadatud 23.08.2017.
↑ ÜRO ei jõudnud Põhja-Korea raketikatsetuse suhtes ühisele seisukohale
↑ Põhja-Korea raketikatsetus: õnnestumine või altminek?
↑ "North Korea Intercontinental Ballistic Missile Fails Miserably". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2009. Vaadatud 8. aprillil 2009.

Välislingid

Miljonid põhjakorealased vajavad kiiresti toiduabi, Postimees, 8. detsember 2008
Janika Vaikjärv. Klassiekskursioon Põhja-Koreasse, Ekspress.ee, 21. juuni 2009
Kaivo Kopli. Uus nõrk valitseja vana kaardiväe kammitsais EPL.ee, 29. juuni 2009
Põhja-Korea uus ajavöönd 'imperialismist' lahtiütlemiseks BBC News Online, 7. august 2015 (inglise keeles)
Andrei Hvostov: Põhja-Korea sõduritega Ukrainas on ainult kaks lahendust – kangelassurm või vangilaager Eesti Ekspress, 28. oktoober 2024

[1] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.

[2] ttps://unstats.un.org/unsd/snaama/resQuery.asp, vaadatud 23.08.2017.

[3] ÜRO ei jõudnud Põhja-Korea raketikatsetuse suhtes ühisele seisukohale

[4] Põhja-Korea raketikatsetus: õnnestumine või altminek?

[5] "North Korea Intercontinental Ballistic Missile Fails Miserably". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2009. Vaadatud 8. aprillil 2009.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]