Mine sisu juurde

Camenca: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
19. rida: 19. rida:
| asendikaart = Moldova
| asendikaart = Moldova
}}{{See artikkel|räägib linnast Dnestri vasakkaldal. Teiste tähenduste jaoks vaata [[Camenca (täpsutus)]]}}
}}{{See artikkel|räägib linnast Dnestri vasakkaldal. Teiste tähenduste jaoks vaata [[Camenca (täpsutus)]]}}
'''Camenca''' ([[Vene keel|vene]] ''Каменка'', [[ukraina keel|ukraina]] ''Ка́м'янка'') on linn [[Moldova]]s. [[Dnestr]]i vasakkaldal asuv linn on ''de jure'' osa [[Dnestri vasakkalda ATÜ]] koosseisust, kuid ''de facto'' kuulub Camenca [[Transnistria]] võimu alla.
'''Camenca''' ([[Vene keel|vene]] ''Каменка'', [[ukraina keel|ukraina]] ''Ка́м'янка'') on linn [[Moldova]]s. [[Dnestr]]i vasakkaldal asuv linn on ''de jure'' osa [[Dnestri vasakkalda ATÜ]] koosseisust, kuid ''de facto'' kuulub linn [[Transnistria]] võimu alla.


Camencat on esmamainitud [[1608]]. aastal, linnaõigused sai linn [[2002]]. aastal. Camencas elab üle 8000 elaniku ja linn moodustab [[Camenca rajoon]]i keskuse.
Camencat on esmamainitud [[1608]]. aastal, linnaõigused sai ta [[2002]]. aastal. Camencas elab üle 8000 elaniku ja linn moodustab [[Camenca rajoon]]i keskuse.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
Camenca piirkond on ajalooliselt kuulunud [[Kiievi-Vene]], [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]] ja lõpuks [[Poola-Leedu]] koosseisu. 16. sajandi lõpupoole kestis maa-alal rahulikum arenguperiood ning selle tulemusena tekkisid rajoonis uued piirkonnad. Camenca asulat on esmamainitud Poola allikates 1608. aastal.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Crivenco |eesnimi=A. |pealkiri=География Каменского района |perekonnanimi2=Burla |eesnimi2=M. |perekonnanimi3=Fomenco |eesnimi3=V. |teised= |aasta=2009 |koht=Tiraspol |keel=ru}}</ref><ref name=":0">{{Uudiseviide |kuupäev=28.08.2013 |pealkiri=Каменке - 405 лет |väljaanne=Новости Приднестровья |url=https://novostipmr.com/ru/news/13-08-28/kamenke-405-let}}</ref> Linna nimi tuleneb [[Camenca jõgi (Dnestr)|Camenca jõest,]] mis asula alal suubub Dnestrisse. Camenca sünnipäeva tähistatakse 28. augustil linna [[Kaitsepühak|patrooni]] [[jumalaema]] taevaminemise päeval.<ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=29.03.2021 |pealkiri=Каменка: от древней истории до современной цивилизации |väljaanne=LikTV |url=https://liktv.org/kamenka-ot-drevnej-istorii-do-sovremennoj-civilizacii/}}</ref><ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Camenca, UTA din stinga Nistrului |url=https://moldovenii.md/city/details/id/81#Popula%C8%9Bia |vaadatud=28.03.2023 |väljaanne=Moldovenii}}</ref>
Camenca piirkond on ajalooliselt kuulunud [[Kiievi-Vene]], [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]] ja lõpuks [[Poola-Leedu]] koosseisu. 16. sajandi lõpupoole kestis maa-alal rahulikum arenguperiood ning selle tulemusena tekkisid rajoonis uued piirkonnad. Camenca asulat on esmamainitud Poola allikates 1608. aastal.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Crivenco |eesnimi=A. |pealkiri=География Каменского района |perekonnanimi2=Burla |eesnimi2=M. |perekonnanimi3=Fomenco |eesnimi3=V. |teised= |aasta=2009 |koht=Tiraspol |keel=ru}}</ref><ref name=":0">{{Uudiseviide |kuupäev=28.08.2013 |pealkiri=Каменке - 405 лет |väljaanne=Новости Приднестровья |url=https://novostipmr.com/ru/news/13-08-28/kamenke-405-let}}</ref> Linna nimi tuleneb [[Camenca jõgi (Dnestr)|Camenca jõest,]] mis asula alal suubub Dnestrisse. Camenca sünnipäeva tähistatakse 28. augustil, linna [[Kaitsepühak|patrooni]] [[jumalaema]] taevaminemise päeval.<ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=29.03.2021 |pealkiri=Каменка: от древней истории до современной цивилизации |väljaanne=LikTV |url=https://liktv.org/kamenka-ot-drevnej-istorii-do-sovremennoj-civilizacii/}}</ref><ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Camenca, UTA din stinga Nistrului |url=https://moldovenii.md/city/details/id/81#Popula%C8%9Bia |vaadatud=28.03.2023 |väljaanne=Moldovenii}}</ref>


16. ja 17. sajandil oli Camenca Poola, [[Moldova vürstiriik|Moldova]], [[Osmanite riik|Osmanite]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]] ja [[Venemaa tsaaririik|Venemaa]] piiriasulaks, kus toimus sage sõjategevus. Samuti oli Camenca piiriala soodne asukoht [[Kasakad|kasakate]] tegevuseks, kus valmistati ette rünnakuid Osmanite vastu. [[Üleujutus]]ed, [[näljahäda]]d ja [[Krimmitatarlased|tatarlaste]] röövretked põhjustasid Camenca piirkonnas püsiva pendelrände asulast põhja poole ja tagasi.<ref name=":3" />
16. ja 17. sajandil oli Camenca Poola, [[Moldova vürstiriik|Moldova]], [[Osmanite riik|Osmanite]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]] ja [[Venemaa tsaaririik|Venemaa]] piiriasula, kus toimus sage sõjategevus. Samuti oli Camenca piiriala soodne asukoht [[Kasakad|kasakatele]], kes valmistasid ette rünnakuid Osmanite vastu. [[Üleujutus]]ed, [[näljahäda]]d ja [[Krimmitatarlased|tatarlaste]] röövretked põhjustasid Camenca piirkonnas püsiva pendelrände asulast põhja poole ja tagasi.<ref name=":3" />


Uputuse ajal tapsid tatarlased suure osa piirkonna- ja linnaelanikest, ellujäänud küüditati. 1676. aastal [[Poola-Türgi sõda (1672–1676)|vallutas Osmanite riik]] kogu [[Podoolia]] ning Türgi ülemvõim Camencas kestis kuni [[Karlowitzi rahu]]ni 1699. aastal. Seejärel taastati Camenca piirkonnas uuesti Poola võim. Alates 1719. aastast kuulus Camenca [[Lubomirski]] perekonna võimu alla ning asula ehitati uuesti üles. Alates 1728. aastast tegutseb asulas katoliku kirik ja 1776. aastal ehitati perekonna toel ka õigeusu kirik. 1738. aastal [[Viies Vene-Türgi sõda|Viienda Vene-Türgi sõja]] ajal laastasid Camencat Vene väed. Selle tulemusena vähenes Poola võim ja Camencast sai perifeerne piiriasula, millena see püsis kuni sajandi lõpuni.<ref name=":3" /><ref name=":5" />
Uputuse ajal tapsid tatarlased suure osa piirkonna- ja linnaelanikest, ellujäänud küüditati. 1676. aastal [[Poola-Türgi sõda (1672–1676)|vallutas Osmanite riik]] kogu [[Podoolia]] ning Türgi ülemvõim Camencas kestis kuni [[Karlowitzi rahu]]ni 1699. aastal. Seejärel taastati Camenca piirkonnas uuesti Poola võim. Alates 1719. aastast kuulus Camenca [[Lubomirski]] perekonna võimu alla ning asula ehitati uuesti üles. Alates 1728. aastast tegutseb asulas katoliku kirik ja 1776. aastal ehitati perekonna toel ka õigeusu kirik. 1738. aastal [[Viies Vene-Türgi sõda|Viienda Vene-Türgi sõja]] ajal laastasid Camencat Vene väed. Selle tagajärjel vähenes Poola võim ja Camencast sai perifeerne piiriasula, millena see püsis kuni sajandi lõpuni.<ref name=":3" /><ref name=":5" />


[[Poola teine jagamine|Poola teisel jagamisel]] annekteeris 1793. aastal [[Venemaa Impeerium]] kogu Dnestri vasakkalda, sealhulgas ka Camenca.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Trofimenko |eesnimi=Victor |pealkiri=История Каменки |url=https://pridnestrovie-tourism.com/istoriya-kamenki/ |vaadatud=26.09.2023 |väljaanne=ГУ «Агентство по туризму Приднестровской Молдавской Республики» |arhiivimisaeg=22.05.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220522142710/https://pridnestrovie-tourism.com/istoriya-kamenki/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Asula kuulus 1796. aastani [[Bratslavi asehalduskond]]a, seejärel [[Podoolia kubermang]]u [[Olgopoli maakond]]a. 1799. aastal andis [[Paul I]] Camenca küla ratsaväe üle kindralleitnandile [[Pjotr Petrovitš Dolgorukov (1744–1815)|Pjotr Petrovitš Dolgorukovile]], kes omakorda pärandas selle oma pojale [[Vladimir Petrovitš Dolgorukov (1773–1817)|Vladimir Petrovitš Dolgorukovile]]. 1803. aastal ostis krahv [[Peter Wittgenstein]] 135&nbsp;000 rubla eest Camenca oma naise Antoinette Snarskaja nimele.<ref name=":0" /> 19. novembril 1804 kuulutati kuberneri loal Camenca väikelinnaks (''местечко'').<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=История Каменки |url=https://camenca.gospmr.org/sample-page/ghj-ct-z |vaadatud=28.09.2023 |väljaanne=Государственная администрация Каменского района и города Каменка}}</ref>
[[Poola teine jagamine|Poola teisel jagamisel]] annekteeris 1793. aastal [[Venemaa Impeerium]] kogu Dnestri vasakkalda, sealhulgas Camenca.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Trofimenko |eesnimi=Victor |pealkiri=История Каменки |url=https://pridnestrovie-tourism.com/istoriya-kamenki/ |vaadatud=26.09.2023 |väljaanne=ГУ «Агентство по туризму Приднестровской Молдавской Республики» |arhiivimisaeg=22.05.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220522142710/https://pridnestrovie-tourism.com/istoriya-kamenki/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Asula kuulus 1796. aastani [[Bratslavi asehalduskond]]a, seejärel [[Podoolia kubermang]]u [[Olgopoli maakond]]a. 1799. aastal andis [[Paul I]] Camenca küla ratsaväe üle kindralleitnandile [[Pjotr Petrovitš Dolgorukov (1744–1815)|Pjotr Petrovitš Dolgorukovile]], kes omakorda pärandas selle oma pojale [[Vladimir Petrovitš Dolgorukov (1773–1817)|Vladimir Petrovitš Dolgorukovile]]. 1803. aastal ostis krahv [[Peter Wittgenstein]] 135&nbsp;000 rubla eest Camenca oma naise Antoinette Snarskaja nimele.<ref name=":0" /> 19. novembril 1804 kuulutati kuberneri loal Camenca väikelinnaks (''местечко'').<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=История Каменки |url=https://camenca.gospmr.org/sample-page/ghj-ct-z |vaadatud=28.09.2023 |väljaanne=Государственная администрация Каменского района и города Каменка}}</ref>


Tänapäevane Camenca kujunes välja Wittgensteinide valitsuse ajal. 1819. aastal ehitati linna Wittgensteini perekonna [[mõis]] kahe [[Park|pargiga]], luterlik kirik ja jumalaemale pühitsetud õigeusu [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis hiljem teise maailmasõja ajal hävis. Mõisa juurde kutsus Peter Wittgenstein elama 26 [[Sakslased|saksa]] peret, kes rajasid mõisa lähedal asula ja võimaldasid tänu oma oskustele alustada veinitootmist ja viinamarjakasvatust.<ref name=":5" /> Camenca sai kohalikuks viinamarjakasvatuskeskuseks, kui Euroopast, peamiselt [[Prantsusmaa|Prantsusmaalt]] ja [[Reinimaa]]lt, toodi linna ja selle ümbrusse rohkem kui 200&nbsp;000 [[Harilik viinapuu|viinamarjapõõsast]], mille istandused rajati mäenõlvadele. Lisaks sellele avati linnas seebitehas, vahatehas, apteek, sadam ning kolm [[veski]]t.<ref name=":3" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> 1890. aastal avati Camencas [[sanatoorium]] ja väikelinn kujunes [[Kuurort|kuurordiks]]. 20. sajandi alguses tegutses linnas mitu kooli, sealhulgas luteri kool ja alates 1863. aastast ka [[kihelkonnakool]].<ref name=":4" />
Tänapäevane Camenca kujunes välja Wittgensteinide valitsuse ajal. 1819. aastal ehitati linna Wittgensteini perekonna [[mõis]] kahe [[Park|pargiga]], luteri kirik ja jumalaemale pühitsetud õigeusu [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis hiljem [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal hävis. Mõisa juurde kutsus Peter Wittgenstein elama 26 [[Sakslased|saksa]] peret, kes rajasid mõisa lähedale asula ja võimaldasid tänu oma oskustele alustada veinitootmist ja viinamarjakasvatust.<ref name=":5" /> Camenca sai kohalikuks viinamarjakasvatuskeskuseks, kui Euroopast, peamiselt [[Prantsusmaa|Prantsusmaalt]] ja [[Reinimaa]]lt, toodi linna ja selle ümbrusse rohkem kui 200&nbsp;000 [[Harilik viinapuu|viinamarjapõõsast]], mille istandused rajati mäenõlvadele. Lisaks avati linnas seebitehas, vahatehas, apteek, sadam ning kolm [[veski]]t.<ref name=":3" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> 1890. aastal avati Camencas [[sanatoorium]] ja väikelinn kujunes [[Kuurort|kuurordiks]]. 20. sajandi alguses tegutses linnas mitu kooli, sealhulgas luteri kool ja alates 1863. aastast ka [[kihelkonnakool]].<ref name=":4" />


[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal tegutses Camencas haigla, mis ravis lahingutegevuses viga saanud haavatuid. [[Oktoobrirevolutsioon]]i järel haarasid [[enamlased]] Ignat Kabaki juhtimisel linnas võimu ning põletasid Wittgensteinide mõisa maha.<ref name=":4" /> Linnas vahetus võim [[Venemaa kodusõda|kodusõja]] jooksul mitmeid kordi kuni 1922. aastani, mil[[Nõukogude Venemaa]] võimu Camencas üle võttis. Nõukogude Venemaa võimu all liideti Camenca [[Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] koosseisuga. Haldusreformi tulemusena kuulus Camenca [[Odessa kubermang]]u ning 1923. aastast sai linnast samanimelise rajooni keskus.<ref name=":3" /><ref name=":0" />
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal tegutses Camencas haigla, mis ravis lahingutegevuses viga saanud haavatuid. [[Oktoobrirevolutsioon]]i järel haarasid [[enamlased]] Ignat Kabaki juhtimisel linnas võimu ning põletasid Wittgensteinide mõisa maha.<ref name=":4" /> Linnas vahetus võim [[Venemaa kodusõda|kodusõja]] jooksul korduvalt kuni 1922. aastani, mil [[Nõukogude Venemaa]] võimu Camencas üle võttis. Nõukogude Venemaa võimu all liideti Camenca [[Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] koosseisu. Haldusreformi tulemusena kuulus Camenca [[Odessa kubermang]]u ning 1923. aastast sai linnast samanimelise rajooni keskus.<ref name=":3" /><ref name=":0" />


12. oktoobril 1924 moodustas Üleukrainaline Täitevkomitee [[Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]], mille koosseisu kuulus ka Camenca.<ref name=":0" /> Linna ehitati käsitöökool ja elektrijaam. 1930. aastatel intensiivistus [[Sundkollektiviseerimine|sunniviisiline kolhooside]] loomine, mis põhjustas ülelinnalist [[Holodomor|näljahäda]]. Selle tulemusena pagesid paljud linnaelanikud üle Dnestri jõe [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]]. 1938. aastal muudeti [[Ukraina NSV Ülemnõukogu]] otsusega Camenca [[alev]]iks.<ref name=":3" />
12. oktoobril 1924 moodustas Üleukrainaline Täitevkomitee [[Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]], mille koosseisu kuulus ka Camenca.<ref name=":0" /> Linna ehitati käsitöökool ja elektrijaam. 1930. aastatel intensiivistus [[Sundkollektiviseerimine|sunniviisiline kolhooside]] loomine, mis põhjustas ülelinnalist [[Holodomor|näljahäda]]. Seetõttu pagesid paljud linnaelanikud üle Dnestri jõe [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]]. 1938. aastal muudeti [[Ukraina NSV Ülemnõukogu]] otsusega Camenca [[alev]]iks.<ref name=":3" />
[[Fail:Визит президента Вадима Красносельского в Каменский район 28 (18-02-2021).jpg|vasakul|pisi|Linna kultuurimaja]]
[[Fail:Визит президента Вадима Красносельского в Каменский район 28 (18-02-2021).jpg|vasakul|pisi|Linna kultuurimaja]]
Pärast [[Bessaraabia ja Bukoviina okupeerimine|Bessaraabia okupeerimist]] moodustas [[Nõukogude Liidu Ülemnõukogu]] 2. augustil 1940 [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]], mille koosseisu kuulus ka Camenca. 1941. aastal võttis Camencas võimu üle Rumeenia, mille tagajärjel arvati linn [[Transnistria kubermang]]u koosseisu. 1944. aasta märtsis taastati linnas Nõukogude võim, mistõttu tähistab Camenca 24. märtsi oma vabastamispäevana ka tänapäeval.<ref name=":3" /><ref name=":0" />
Pärast [[Bessaraabia ja Bukoviina okupeerimine|Bessaraabia okupeerimist]] moodustas [[Nõukogude Liidu Ülemnõukogu]] 2. augustil 1940 [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]], mille koosseisu kuulus ka Camenca. 1941. aastal võttis Camencas võimu üle Rumeenia, mille tulemusena arvati linn [[Transnistria kubermang]]u koosseisu. 1944. aasta märtsis taastati linnas Nõukogude võim, mistõttu tähistab Camenca 24. märtsi oma vabastamispäevana ka tänapäeval.<ref name=":3" /><ref name=":0" />
[[Fail:Camenca Technicum.jpg|pisi|[[Camenca Põllumajanduslik Tehnikakool]]]]
[[Fail:Camenca Technicum.jpg|pisi|[[Camenca Põllumajanduslik Tehnikakool]]]]
Alates 1948. aastast korraldab linn iga-aastaseid [[põllumajandusnäitus|põllumajandusnäitusi]].<ref name=":4" /> 1958. aastal avati Camenca konservitehas ning Ion Soltîsi nimeline puuvilja- ja viinamarjakasvatuse põllumajanduslik tehnikakool.<ref name=":2" /> Maailmasõjas hävinenud õigeusu kiriku asemele ehitati 1961. aastal [[kultuurimaja]].<ref name=":1" /> 1960.–1980. aastatel ehitati linna [[kino]], [[hotell]] restoraniga, [[haigla]] ja mitu kooli.<ref name=":3" /> Lisaks valmis 1972. aastal Dnestrit ületav sild.<ref name=":3" />
Alates 1948. aastast korraldab linn iga-aastaseid [[põllumajandusnäitus|põllumajandusnäitusi]].<ref name=":4" /> 1958. aastal avati Camenca konservitehas ning Ion Soltîsi nimeline puuvilja- ja viinamarjakasvatuse põllumajanduslik tehnikakool.<ref name=":2" /> Maailmasõjas hävinenud õigeusu kiriku asemele ehitati 1961. aastal [[kultuurimaja]].<ref name=":1" /> 1960.–1980. aastatel ehitati linna [[kino]], [[hotell]] restoraniga, [[haigla]] ja mitu kooli.<ref name=":3" /> Lisaks valmis 1972. aastal Dnestrit ületav sild.<ref name=":3" />


1990. aastal tugevnes vasakkaldal vastupanu Moldaavia NSV rahvuslikule liikumisele. Peatselt haaras separatistlik [[Transnistria NSV]] valitsus oma võimu alla enamiku vasakkaldast, sealhulgas ka Camenca. 1991. aastal kuulutati välja Transnistria iseseisvus.<ref name=":0" /> 1990. aastatel oli Camenca majanduslikus kriisis: piirkonna kolhoosid läksid pankrotti ja inimeste väljaränne oli suur. Olukord paranes 21. sajandi alguses, kui linna konservitehas taastas tootmise. 2002. aastal ülendasid Transnistria võimud Camenca väikelinnast linna staatusse. 2004. aastal ehitasid võimud linna gaasitoru.<ref name=":3" />
1990. aastal tugevnes vasakkaldal vastupanu Moldaavia NSV rahvuslikule liikumisele. Peatselt haaras separatistlik [[Transnistria NSV]] valitsus oma võimu alla enamiku vasakkaldast, sealhulgas Camenca. 1991. aastal kuulutati välja Transnistria iseseisvus.<ref name=":0" /> 1990. aastatel oli Camenca majanduskriisis: piirkonna kolhoosid läksid pankrotti ja inimeste väljaränne oli suur. Olukord paranes 21. sajandi alguses, kui linna konservitehas taastas tootmise. 2002. aastal ülendasid Transnistria võimud Camenca väikelinnast linna staatusse. 2004. aastal ehitasid võimud linna gaasitoru.<ref name=":3" />
[[Fail:Sanatorium Dnester1.jpg|pisi|Dnestri sanatoorium]]
[[Fail:Sanatorium Dnester1.jpg|pisi|Dnestri sanatoorium]]


48. rida: 48. rida:
Camenca majandus tugineb peamiselt [[põllumajandus]]ele ja [[turism]]ile. Linnas asub korduvalt uuendatud sanatoorium [[Dnestr (sanatoorium)|Dnestr]], mistõttu peetakse Camencat jätkuvalt kuurortlinnaks. 2022. aastal külastas sanatooriumi 8053 külalist.<ref name=":0" /> Samuti on arendatud Wittgensteinide parki eesmärgiga selle külastatavust suurendada. 2022. aastal investeeriti pargi arendusse üle 11 miljoni [[Transnistria rubla|rubla]].<ref name=":6">{{Uudiseviide |kuupäev=01.03.2023 |pealkiri=Каменка в цифрах и фактах |väljaanne=Приднестровье |url=https://pridnestrovie-daily.net/kamenka-v-czifrah-i-faktah/}}</ref>
Camenca majandus tugineb peamiselt [[põllumajandus]]ele ja [[turism]]ile. Linnas asub korduvalt uuendatud sanatoorium [[Dnestr (sanatoorium)|Dnestr]], mistõttu peetakse Camencat jätkuvalt kuurortlinnaks. 2022. aastal külastas sanatooriumi 8053 külalist.<ref name=":0" /> Samuti on arendatud Wittgensteinide parki eesmärgiga selle külastatavust suurendada. 2022. aastal investeeriti pargi arendusse üle 11 miljoni [[Transnistria rubla|rubla]].<ref name=":6">{{Uudiseviide |kuupäev=01.03.2023 |pealkiri=Каменка в цифрах и фактах |väljaanne=Приднестровье |url=https://pridnestrovie-daily.net/kamenka-v-czifrah-i-faktah/}}</ref>


Enamik linnaelanikest töötab ehitus- ja töötlemisettevõtetes. Üks olulisemaid tööandjaid on 1958. aastal tööle hakanud konservitehas. Samuti meelitab inimesi Camencasse elama asuma põllumajanduslik tehnikakool, kus koolitatakse spetsialiste viinamarjakasvatuse, puuviljakasvatuse ja metsanduse aladel. Kooli tippaegadel 1975. aastal õppis tehnikakoolis 2700 õpilast. Kuna Camenca ümbruses esineb linnaga võrreldes suurem tööjõupuudus, saadetakse linnaelanikke saagikorjamise hooajal maale põllutööd tegema.<ref name=":3" /><ref name=":0" /><ref name=":5" />
Enamik linnaelanikest töötab ehitus- ja töötlemisettevõtetes. Üks olulisemaid tööandjaid on 1958. aastal tööle hakanud konservitehas. Samuti meelitab inimesi Camencasse elama asuma põllumajanduslik tehnikakool, kus koolitatakse spetsialiste viinamarja- ja puuviljakasvatuse ning metsanduse aladel. Kooli tippajal, 1975. aastal õppis tehnikakoolis 2700 õpilast. Kuna Camenca ümbruses esineb linnaga võrreldes suurem tööjõupuudus, saadetakse linnaelanikke saagikorjamise hooajal maale põllutööd tegema.<ref name=":3" /><ref name=":0" /><ref name=":5" />
[[Fail:Sheriff Camenca.jpg|pisi|[[Šerif (ettevõte)|Sheriffi]] toidupood Camencas]]
[[Fail:Sheriff Camenca.jpg|pisi|[[Šerif (ettevõte)|Sheriffi]] toidupood Camencas]]
Üle poole kohalikust eelarvest kulub [[haridus]]ele.<ref name=":6" /> Camencas on neli [[keskkool]]i, kolm [[lasteaed]]a, [[muusikakool]] ja [[kunstikool]]. Sellele lisaks on linnas kaks [[raamatukogu]], kaks kultuurikeskust, [[haigla]], [[polikliinik]], jõeäärne lautrikoht, üherajaline raudteeliin ja gaasitoru.<ref name=":0" /><ref name=":5" />
Üle poole kohalikust eelarvest kulub [[haridus]]ele.<ref name=":6" /> Camencas on neli [[keskkool]]i, kolm [[lasteaed]]a, [[muusikakool]] ja [[kunstikool]]. Sellele lisaks on linnas kaks [[raamatukogu]], kaks kultuurikeskust, [[haigla]], [[polikliinik]], jõeäärne lautrikoht, üherajaline raudteeliin ja gaasitoru.<ref name=":0" /><ref name=":5" />
55. rida: 55. rida:


==== Rahvuslik koosseis ====
==== Rahvuslik koosseis ====
Camenca on rahvuslikult kirju koosseisuga. Enamusrahvuse moodustavad linnas [[moldovlased]]. Viimastel aastatel on venelaste osakaal rahvaarvus vähesel määral tõusuteel olnud ja vähemuste (juudid, sakslased, bulgaarlased) osakaal vähenenud. Enamik elanikest on [[õigeusklikud]] ja kuuluvad [[Moldova Õigeusu Kirik]]u koosseisu, Camenca kuulub [[Tiraspoli-Dubăsari diötsees]]i.<ref name=":3" />
Camenca on rahvuslikult kirju koosseisuga. Enamusrahvuse moodustavad linnas [[moldovlased]]. Viimastel aastatel on venelaste osakaal rahvaarvus vähesel määral suurenenud ja vähemuste (juudid, sakslased, bulgaarlased) osakaal vähenenud. Enamik elanikest on [[õigeusklikud]] ja nad on seotud [[Moldova Õigeusu Kirik|Moldova Õigeusu Kirikuga]]. Camenca kuulub [[Tiraspoli-Dubăsari diötsees]]i.<ref name=":3" />
[[Fail:Camenca 21.jpg|pisi|Theotokose Uinumise kirik]]
[[Fail:Camenca 21.jpg|pisi|Theotokose Uinumise kirik]]
{| class="wikitable mw-collapsible mw-collapsed"
{| class="wikitable mw-collapsible mw-collapsed"
63. rida: 63. rida:
|-
|-
!Arv
!Arv
!Osakaal, %
!Osakaal %
!Arv
!Arv
!Osakaal, %
!Osakaal %
|-
|-
|[[Moldovlased]]
|[[Moldovlased]]
130. rida: 130. rida:
!100%
!100%
|}
|}
17. sajandil koosnes Camenca elanikkond erinevate allikate väitel valdavalt [[Moldovlased|moldovlastest]], [[Idaslaavlased|idaslaavlastest]] ja [[Juudid|juutidest]]. 19. sajandi keskel oli Camencas 254 leibkonda. 1872. aastal oli leibkondi kokku 579 ja väikelinnas elas 1531 elanikku. 1905. aastaks oli linnas 1058 leibkonda 6805 elanikuga. 1939 aastal elas Camencas 7370 elanikku. 1959. ja 1989. aasta loenduste vahel kasvas Camenca rahvaarv kasvas 1,6 korda: 8500 inimeselt 13700 inimesele. 1990. aastate algusest hakkas linna rahvaarv vähenema, mida võimendasid veel vähemuste, eriti sakslaste ja juutide väljaränne Transnistriast. 2004. aastal elas linnas 10323 elanikku, 2012. aastal 9060 elanikku ja 2022. aastal 8407 elanikku.<ref name=":3" /><ref name=":5" /><ref name=":6" />
17. sajandil koosnes Camenca elanikkond eri allikate väitel valdavalt [[Moldovlased|moldovlastest]], [[Idaslaavlased|idaslaavlastest]] ja [[Juudid|juutidest]]. 19. sajandi keskel oli Camencas 254 leibkonda. 1872. aastal oli leibkondi kokku 579 ja väikelinnas elas 1531 elanikku. 1905. aastaks oli linnas 1058 leibkonda 6805 elanikuga. 1939 aastal elas Camencas 7370 elanikku. 1959. ja 1989. aasta loenduste vahel kasvas Camenca rahvaarv 1,6 korda: 8500 inimeselt 13 700 inimesele. 1990. aastate algusest hakkas linna rahvaarv vähenema, mida võimendasid vähemuste, eriti sakslaste ja juutide väljaränne Transnistriast. 2004. aastal elas linnas 10 323 elanikku, 2012. aastal 9060 elanikku ja 2022. aastal 8407 elanikku.<ref name=":3" /><ref name=":5" /><ref name=":6" />
{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
|'''Aasta'''
|'''Aasta'''
156. rida: 156. rida:


==== Demograafilised trendid ====
==== Demograafilised trendid ====
Camencas ületab [[suremus]] oluliselt [[sündimus]]e määra alates 1980. aastatest. Erinevalt teistest Transnistria piirkondadest on Camenca sündimus aina enam vähenemas, mistõttu iseloomustab linna keskmisest kiirem rahvastiku vähenemine. Ka kohapealse töötuse poolest on Camenca Transnistrias esikohal. Kõrgharitud inimeste osakaal on tagasihoidlik: [[2004. aasta Transnistria rahvaloendus|2004. aasta rahvaloenduse]] järgi oli kogu Camenca rajooni peale vaid üks [[doktorikraad]]i omandanud elanik. Rahvastiku vananemine mõjutab piirkonda märgatavalt: aastatel 1989–2004 tõusis pensionäride osakaal 13,8% juurest 21,5% peale. Keskmiselt on noorte osakaal kogu Camenca piirkonnas madalaim Transnistrias ja pensionäride osakaal riigi kõrgeim.<ref name=":3" />
Camencas ületab [[suremus]] oluliselt [[sündimus]]e määra alates 1980. aastatest. Erinevalt teistest Transnistria piirkondadest on Camenca sündimus vähenemas, mistõttu iseloomustab linna keskmisest kiirem rahvastiku vähenemine. Ka kohapealse töötuse poolest on Camenca Transnistrias esikohal. Kõrgharitud inimeste osakaal on tagasihoidlik: [[2004. aasta Transnistria rahvaloendus|2004. aasta rahvaloenduse]] järgi oli kogu Camenca rajooni peale vaid üks [[doktorikraad]]i omandanud elanik. Rahvastiku vananemine mõjutab piirkonda märgatavalt: aastatel 1989–2004 tkasvas pensionäride osakaal 13,8%-lt 21,5%-ni. Keskmiselt on noorte osakaal kogu Camenca piirkonnas väikseim Transnistrias ja pensionäride osakaal riigi suurim.<ref name=":3" />


Kuni Transnistria iseseisvumiseni oli linn rände sihtkohaks, kuid alates 1991. aastast on rändesaldo olnud negatiivne. Mitusada inimest rändab linnast rohkem välja kui sisse, sealjuures on suurem osa väljarändajatest töövõimelised ja noored. Väljarände põhjuseks peetakse enamasti ebarahuldavat töötasu. Rände peamised sihtkohad on [[Chișinău]], [[Tiraspol]], [[Rîbnița]] ja [[Tighina]] Moldovas ning välismaale liigutakse [[Euroopa Liit]]u, [[Ukraina]]sse, [[Venemaa]]le või [[Türgi|Türki]]. Pendelränne linnast töökohta on tavaline: 2004. aastal tegutses 9,3% linnaelanikest ajutiselt linnapiiridest väljas. Naiste väljaränne piirkonnast on levinum kui meeste väljaränne, mistõttu on kogu piirkonnas mehi naistest rohkem. Siiski leevendab Camenca demograafilist kriisi sisseränne linna ümbritsevatest maakohtadest.<ref name=":3" />
Kuni Transnistria iseseisvumiseni oli linn rände sihtkohaks, kuid alates 1991. aastast on rändesaldo olnud negatiivne. Mitusada inimest rändab linnast rohkem välja kui sisse, sealjuures on suurem osa väljarändajatest töövõimelised ja noored. Väljarände põhjuseks peetakse enamasti ebarahuldavat töötasu. Rände peamised sihtkohad on [[Chișinău]], [[Tiraspol]], [[Rîbnița]] ja [[Tighina]] Moldovas ning välismaale liigutakse [[Euroopa Liit]]u, [[Ukraina]]sse, [[Venemaa]]le või [[Türgi|Türki]]. Pendelränne linnast töökohta on tavaline: 2004. aastal tegutses 9,3% linnaelanikest ajutiselt linnapiiridest väljas. Naiste väljaränne piirkonnast on levinum kui meeste oma, mistõttu on kogu piirkonnas mehi naistest rohkem. Siiski leevendab Camenca demograafilist kriisi sisseränne linna ümbritsevatest maakohtadest.<ref name=":3" />


==== Tuntud elanikke ====
==== Tuntud elanikke ====

Redaktsioon: 6. aprill 2024, kell 16:20

Camenca
rumeenia (moldova) Camenca
vene Каменка Kamenka
ukraina Кам'янка Kamjanka
Lipp
Vapp
Camenca lipp
Camenca vapp
Pindala: 15,5 km²
Elanikke: 8407 (2022)
Koordinaadid: 48° 2′ N, 28° 42′ E
Camenca (Moldova)
Camenca
 See artikkel räägib linnast Dnestri vasakkaldal. Teiste tähenduste jaoks vaata Camenca (täpsutus)

Camenca (vene Каменка, ukraina Ка́м'янка) on linn Moldovas. Dnestri vasakkaldal asuv linn on de jure osa Dnestri vasakkalda ATÜ koosseisust, kuid de facto kuulub linn Transnistria võimu alla.

Camencat on esmamainitud 1608. aastal, linnaõigused sai ta 2002. aastal. Camencas elab üle 8000 elaniku ja linn moodustab Camenca rajooni keskuse.

Ajalugu

Camenca piirkond on ajalooliselt kuulunud Kiievi-Vene, Leedu ja lõpuks Poola-Leedu koosseisu. 16. sajandi lõpupoole kestis maa-alal rahulikum arenguperiood ning selle tulemusena tekkisid rajoonis uued piirkonnad. Camenca asulat on esmamainitud Poola allikates 1608. aastal.[1][2] Linna nimi tuleneb Camenca jõest, mis asula alal suubub Dnestrisse. Camenca sünnipäeva tähistatakse 28. augustil, linna patrooni jumalaema taevaminemise päeval.[3][4]

16. ja 17. sajandil oli Camenca Poola, Moldova, Osmanite, Krimmi ja Venemaa piiriasula, kus toimus sage sõjategevus. Samuti oli Camenca piiriala soodne asukoht kasakatele, kes valmistasid ette rünnakuid Osmanite vastu. Üleujutused, näljahädad ja tatarlaste röövretked põhjustasid Camenca piirkonnas püsiva pendelrände asulast põhja poole ja tagasi.[1]

Uputuse ajal tapsid tatarlased suure osa piirkonna- ja linnaelanikest, ellujäänud küüditati. 1676. aastal vallutas Osmanite riik kogu Podoolia ning Türgi ülemvõim Camencas kestis kuni Karlowitzi rahuni 1699. aastal. Seejärel taastati Camenca piirkonnas uuesti Poola võim. Alates 1719. aastast kuulus Camenca Lubomirski perekonna võimu alla ning asula ehitati uuesti üles. Alates 1728. aastast tegutseb asulas katoliku kirik ja 1776. aastal ehitati perekonna toel ka õigeusu kirik. 1738. aastal Viienda Vene-Türgi sõja ajal laastasid Camencat Vene väed. Selle tagajärjel vähenes Poola võim ja Camencast sai perifeerne piiriasula, millena see püsis kuni sajandi lõpuni.[1][4]

Poola teisel jagamisel annekteeris 1793. aastal Venemaa Impeerium kogu Dnestri vasakkalda, sealhulgas Camenca.[5] Asula kuulus 1796. aastani Bratslavi asehalduskonda, seejärel Podoolia kubermangu Olgopoli maakonda. 1799. aastal andis Paul I Camenca küla ratsaväe üle kindralleitnandile Pjotr Petrovitš Dolgorukovile, kes omakorda pärandas selle oma pojale Vladimir Petrovitš Dolgorukovile. 1803. aastal ostis krahv Peter Wittgenstein 135 000 rubla eest Camenca oma naise Antoinette Snarskaja nimele.[2] 19. novembril 1804 kuulutati kuberneri loal Camenca väikelinnaks (местечко).[6]

Tänapäevane Camenca kujunes välja Wittgensteinide valitsuse ajal. 1819. aastal ehitati linna Wittgensteini perekonna mõis kahe pargiga, luteri kirik ja jumalaemale pühitsetud õigeusu kirik, mis hiljem teise maailmasõja ajal hävis. Mõisa juurde kutsus Peter Wittgenstein elama 26 saksa peret, kes rajasid mõisa lähedale asula ja võimaldasid tänu oma oskustele alustada veinitootmist ja viinamarjakasvatust.[4] Camenca sai kohalikuks viinamarjakasvatuskeskuseks, kui Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Reinimaalt, toodi linna ja selle ümbrusse rohkem kui 200 000 viinamarjapõõsast, mille istandused rajati mäenõlvadele. Lisaks avati linnas seebitehas, vahatehas, apteek, sadam ning kolm veskit.[1][3][5] 1890. aastal avati Camencas sanatoorium ja väikelinn kujunes kuurordiks. 20. sajandi alguses tegutses linnas mitu kooli, sealhulgas luteri kool ja alates 1863. aastast ka kihelkonnakool.[6]

Esimese maailmasõja ajal tegutses Camencas haigla, mis ravis lahingutegevuses viga saanud haavatuid. Oktoobrirevolutsiooni järel haarasid enamlased Ignat Kabaki juhtimisel linnas võimu ning põletasid Wittgensteinide mõisa maha.[6] Linnas vahetus võim kodusõja jooksul korduvalt kuni 1922. aastani, mil Nõukogude Venemaa võimu Camencas üle võttis. Nõukogude Venemaa võimu all liideti Camenca Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi koosseisu. Haldusreformi tulemusena kuulus Camenca Odessa kubermangu ning 1923. aastast sai linnast samanimelise rajooni keskus.[1][2]

12. oktoobril 1924 moodustas Üleukrainaline Täitevkomitee Moldaavia Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, mille koosseisu kuulus ka Camenca.[2] Linna ehitati käsitöökool ja elektrijaam. 1930. aastatel intensiivistus sunniviisiline kolhooside loomine, mis põhjustas ülelinnalist näljahäda. Seetõttu pagesid paljud linnaelanikud üle Dnestri jõe Rumeeniasse. 1938. aastal muudeti Ukraina NSV Ülemnõukogu otsusega Camenca aleviks.[1]

Linna kultuurimaja

Pärast Bessaraabia okupeerimist moodustas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu 2. augustil 1940 Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, mille koosseisu kuulus ka Camenca. 1941. aastal võttis Camencas võimu üle Rumeenia, mille tulemusena arvati linn Transnistria kubermangu koosseisu. 1944. aasta märtsis taastati linnas Nõukogude võim, mistõttu tähistab Camenca 24. märtsi oma vabastamispäevana ka tänapäeval.[1][2]

Camenca Põllumajanduslik Tehnikakool

Alates 1948. aastast korraldab linn iga-aastaseid põllumajandusnäitusi.[6] 1958. aastal avati Camenca konservitehas ning Ion Soltîsi nimeline puuvilja- ja viinamarjakasvatuse põllumajanduslik tehnikakool.[5] Maailmasõjas hävinenud õigeusu kiriku asemele ehitati 1961. aastal kultuurimaja.[3] 1960.–1980. aastatel ehitati linna kino, hotell restoraniga, haigla ja mitu kooli.[1] Lisaks valmis 1972. aastal Dnestrit ületav sild.[1]

1990. aastal tugevnes vasakkaldal vastupanu Moldaavia NSV rahvuslikule liikumisele. Peatselt haaras separatistlik Transnistria NSV valitsus oma võimu alla enamiku vasakkaldast, sealhulgas Camenca. 1991. aastal kuulutati välja Transnistria iseseisvus.[2] 1990. aastatel oli Camenca majanduskriisis: piirkonna kolhoosid läksid pankrotti ja inimeste väljaränne oli suur. Olukord paranes 21. sajandi alguses, kui linna konservitehas taastas tootmise. 2002. aastal ülendasid Transnistria võimud Camenca väikelinnast linna staatusse. 2004. aastal ehitasid võimud linna gaasitoru.[1]

Dnestri sanatoorium

Majandus

Camenca majandus tugineb peamiselt põllumajandusele ja turismile. Linnas asub korduvalt uuendatud sanatoorium Dnestr, mistõttu peetakse Camencat jätkuvalt kuurortlinnaks. 2022. aastal külastas sanatooriumi 8053 külalist.[2] Samuti on arendatud Wittgensteinide parki eesmärgiga selle külastatavust suurendada. 2022. aastal investeeriti pargi arendusse üle 11 miljoni rubla.[7]

Enamik linnaelanikest töötab ehitus- ja töötlemisettevõtetes. Üks olulisemaid tööandjaid on 1958. aastal tööle hakanud konservitehas. Samuti meelitab inimesi Camencasse elama asuma põllumajanduslik tehnikakool, kus koolitatakse spetsialiste viinamarja- ja puuviljakasvatuse ning metsanduse aladel. Kooli tippajal, 1975. aastal õppis tehnikakoolis 2700 õpilast. Kuna Camenca ümbruses esineb linnaga võrreldes suurem tööjõupuudus, saadetakse linnaelanikke saagikorjamise hooajal maale põllutööd tegema.[1][2][4]

Sheriffi toidupood Camencas

Üle poole kohalikust eelarvest kulub haridusele.[7] Camencas on neli keskkooli, kolm lasteaeda, muusikakool ja kunstikool. Sellele lisaks on linnas kaks raamatukogu, kaks kultuurikeskust, haigla, polikliinik, jõeäärne lautrikoht, üherajaline raudteeliin ja gaasitoru.[2][4]

Rahvastik

Rahvuslik koosseis

Camenca on rahvuslikult kirju koosseisuga. Enamusrahvuse moodustavad linnas moldovlased. Viimastel aastatel on venelaste osakaal rahvaarvus vähesel määral suurenenud ja vähemuste (juudid, sakslased, bulgaarlased) osakaal vähenenud. Enamik elanikest on õigeusklikud ja nad on seotud Moldova Õigeusu Kirikuga. Camenca kuulub Tiraspoli-Dubăsari diötseesi.[1]

Theotokose Uinumise kirik
Aasta 1939[8] 2004[9]
Arv Osakaal % Arv Osakaal %
Moldovlased 3866 52,4 5288 51,2
Ukrainlased 1892 25,7 3476 33,7
Juudid 1283 17,4 8 0,1
Venelased 261 3,5 1305 12,6
Poolakad 24 0,3 –
Sakslased 9 0,1 23 0,2
Bulgaarlased 4 0,0 35 0,3
Gagauusid – 32 0,3
Valgevenelased – 61 0,6
Teised 32 0,4 95 0,9
Kokku 7371 100% 10 323 100%

17. sajandil koosnes Camenca elanikkond eri allikate väitel valdavalt moldovlastest, idaslaavlastest ja juutidest. 19. sajandi keskel oli Camencas 254 leibkonda. 1872. aastal oli leibkondi kokku 579 ja väikelinnas elas 1531 elanikku. 1905. aastaks oli linnas 1058 leibkonda 6805 elanikuga. 1939 aastal elas Camencas 7370 elanikku. 1959. ja 1989. aasta loenduste vahel kasvas Camenca rahvaarv 1,6 korda: 8500 inimeselt 13 700 inimesele. 1990. aastate algusest hakkas linna rahvaarv vähenema, mida võimendasid vähemuste, eriti sakslaste ja juutide väljaränne Transnistriast. 2004. aastal elas linnas 10 323 elanikku, 2012. aastal 9060 elanikku ja 2022. aastal 8407 elanikku.[1][4][7]

Aasta 1872 1905 1939 1959 1989 2004 2012 2014 2022
Rahvaarv 1531 6805 7371 u 8500 13 689 10 323 9060 8871 8407

Demograafilised trendid

Camencas ületab suremus oluliselt sündimuse määra alates 1980. aastatest. Erinevalt teistest Transnistria piirkondadest on Camenca sündimus vähenemas, mistõttu iseloomustab linna keskmisest kiirem rahvastiku vähenemine. Ka kohapealse töötuse poolest on Camenca Transnistrias esikohal. Kõrgharitud inimeste osakaal on tagasihoidlik: 2004. aasta rahvaloenduse järgi oli kogu Camenca rajooni peale vaid üks doktorikraadi omandanud elanik. Rahvastiku vananemine mõjutab piirkonda märgatavalt: aastatel 1989–2004 tkasvas pensionäride osakaal 13,8%-lt 21,5%-ni. Keskmiselt on noorte osakaal kogu Camenca piirkonnas väikseim Transnistrias ja pensionäride osakaal riigi suurim.[1]

Kuni Transnistria iseseisvumiseni oli linn rände sihtkohaks, kuid alates 1991. aastast on rändesaldo olnud negatiivne. Mitusada inimest rändab linnast rohkem välja kui sisse, sealjuures on suurem osa väljarändajatest töövõimelised ja noored. Väljarände põhjuseks peetakse enamasti ebarahuldavat töötasu. Rände peamised sihtkohad on Chișinău, Tiraspol, Rîbnița ja Tighina Moldovas ning välismaale liigutakse Euroopa Liitu, Ukrainasse, Venemaale või Türki. Pendelränne linnast töökohta on tavaline: 2004. aastal tegutses 9,3% linnaelanikest ajutiselt linnapiiridest väljas. Naiste väljaränne piirkonnast on levinum kui meeste oma, mistõttu on kogu piirkonnas mehi naistest rohkem. Siiski leevendab Camenca demograafilist kriisi sisseränne linna ümbritsevatest maakohtadest.[1]

Tuntud elanikke

Nimi Tuntud
Alexei Grabco Moldova kunstnik
Artiom Lazarev Moldova poliitik
Nicolae Coval Moldaavia NSV poliitik
Oleg Horžan Transnistria poliitik

Galerii

  • Linnavalitsuse hoone
    Linnavalitsuse hoone
  • Teise maailmasõja mälestusmärk
    Teise maailmasõja mälestusmärk
  • Camenca kirik
    Camenca kirik
  • Tervitussilt staadionil
    Tervitussilt staadionil
  • Camenca staadion Oktoober
    Camenca staadion Oktoober
  • Bussijaam
    Bussijaam
  • Turg
    Turg
  • Mälestusmärk Wittgensteinile
    Mälestusmärk Wittgensteinile
  • Mälestusmärk tapetud juutidele
    Mälestusmärk tapetud juutidele
  • Camenca-äärne Dnestr
    Camenca-äärne Dnestr
  • Camenca jõgi
    Camenca jõgi
  • Camenca ümbrus (1980)
    Camenca ümbrus (1980)

Viited

  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 Crivenco, A.; Burla, M.; Fomenco, V. (2009). География Каменского района (vene). Tiraspol.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 "Каменке - 405 лет". Новости Приднестровья. 28.08.2013.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 "Каменка: от древней истории до современной цивилизации". LikTV. 29.03.2021.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "Camenca, UTA din stinga Nistrului". Moldovenii. Vaadatud 28.03.2023.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Trofimenko, Victor. "История Каменки". ГУ «Агентство по туризму Приднестровской Молдавской Республики». Originaali arhiivikoopia seisuga 22.05.2022. Vaadatud 26.09.2023.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 "История Каменки". Государственная администрация Каменского района и города Каменка. Vaadatud 28.09.2023.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 "Каменка в цифрах и фактах". Приднестровье. 01.03.2023.
  8. ↑ "Всесоюзная перепись населения 1939 года". Демоскоп Weekly. Vaadatud 28.09.2023.
  9. ↑ Pantea, Călin (2004). "Ethnic Composition of Transnistria 2004". Population statistics of Eastern Europe & former USSR. Vaadatud 28.09.2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Camenca&oldid=6619352"