Mine sisu juurde

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss

Allikas: Vikipeedia

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on Eesti Teadusagentuuri ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatav konkurss, mille eesmärk on väärtustada üliõpilaste teadustegevust ja premeerida väljapaistvamaid teadustöid.[1]

Esimene konkurss toimus 2002.[2]

2019. aasta preemiafond oli 77 277,79 eurot.[3] 2018. aasta preemiafond oli ligi 71 000 eurot.[1]

Peapreemia laureaadid

[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aastast antakse eraldi välja peapreemiaid, mille suurus oli kuni 2010. aastani 55 000 krooni (3515 €) ning alates 2011. aastast 3600 eurot.[2]

2008. aastal pälvisid peapreemiad:[4]

  • Marten Seppel (Tartu Ülikool), "Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni";
  • Triin Vahisalu (Tartu Ülikool), "SLAC1 on vajalik taime sulgrakkude aeglast tüüpi aniooni kanalite töös õhulõhede signalisatsioonis".

2009. aastal pälvisid peapreemiad:[5]

  • Pille Hallast (Tartu Ülikool), "Inimese ja šimpansi luteiniseeriva hormooni/koorion gonadotropiini beeta-subühiku (LHB/CGB) geeniklaster: liigisisene varieeruvus ning noorte duplitseeritud geenide lahknemine sõsarliikides";
  • Daniele Monticelli (Tartu Ülikool), "Terviklikkus ja selle jäägid: totaliseerimise ja detotaliseerimise teoreetilised protseduurid semiootikas, filosoofias ja poliitikas".

2010. aastal pälvisid peapreemiad:[6]

  • Egle Tafenau (Tartu Ülikool), "Regionaalpoliitika heaoluefektid konstrueeritud kapitali mudelis";
  • Jüri Reimand (Tartu Ülikool), "Geenigruppide, võrgustike ja regulatoorsete süsteemide funktsionaalne analüüs".

2011. aastal pälvisid peapreemiad:[7]

  • Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstiakadeemia), "Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855–1881)";
  • Leopold Parts (Cambridge'i Ülikool), "Raku omaduste geneetiline kaardistamine".

2012. aastal pälvisid peapreemiad:[8]

  • Tuul Sepp (Tartu Ülikool), "Rohevintide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele";
  • Maarja Vaino (Tallinna Ülikool), "Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus".

2013. aastal pälvisid peapreemiad:[9]

2014. aastal pälvisid peapreemiad:[10]

  • Berit Aaviksoo (Tartu Ülikool), "Riigi otsustusruumi ahenemine: kodakondsus nüüdisaegses Euroopas";
  • Kaspar Valgepea (Tallinna Tehnikaülikool), "Absoluutselt kvantitatiivsetel oomika-meetoditel põhinev kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia coli metabolismi kirjeldamine".

2015. aastal pälvisid peapreemiad:[11]

2016. aastal pälvisid peapreemiad:[12]

  • Aleksei Tretjakov (Tallinna Tehnikaülikool), "Sünteetilised retseptorid molekulaarselt jäljendatud polümeeridest biomakromolekulide märgisevabaks määramiseks";
  • Mari Tõrv (Tartu Ülikool, Kieli Ülikool), "Praktikate püsivus. Multidistsiplinaarne uurimus küttide ja korilaste matustest Eestis, ajavahemikul 6500–2600 eKr".

2017. aastal pälvisid peapreemiad:[13]

  • Kirsti Jõesalu (Tartu Ülikool), "Mäletamise dünaamika ja pinged nõukogudejärgses mälukultuuris: hilise nõukogude aja tähenduse loomine Eestis";
  • Indrek Kalvet (RWTH Aacheni Ülikool), "Arvutuslike ja eksperimentaalsete meetodite kombineerimine siirdemetallkatalüüsi uurimisel".

2018. aastal pälvisid peapreemiad:[14]

  • Karin Hanga (Tallinna Ülikool), doktoritöö "Puuetega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuste sisu kujundamine Eestis";
  • Katre Juganson (Tallinna Tehnikaülikool), doktoritöö "Tööstuslike nanomaterjalide keskkonnatoksilisuse hindamine: nanoosakeste mõju algloomale Tetrahymena thermophila".

2019. aastal pälvisid peapreemiad:[15]

  • Rebekka Lotman (Tartu Ülikool), doktoritöö "Eesti sonett";
  • Marek Mooste (Tartu Ülikool), doktoritöö "Arüülkilede ja nanokomposiitmaterjalidega modifitseeritud süsinik- ja metallelektroodide pinna ja elektrokeemiliste omaduste karakteriseerimine".

2020. aastal pälvisid peapreemiad:[16]

  • Peep Pihelo (Tallinna Tehnikaülikool), "Puitkarkass-lisasoojustuselementide niiskustehniline toimivus suurpaneelelamute tervikrenoveerimisel";
  • Tarvo Vaarmets (Tallinna Tehnikaülikool), "Investori otsused ja teekond aktsiaturuni".
  • Sander Ratso (Tartu Ülikool) "Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine mitteväärismetallkatalüsaatoritel"
  • Juhan Saharov (Tartu Ülikool) "Majandusiseseisvusest poliitilise suveräänsuseni: leiutades „isemajandamist“ Eesti NSV-s".
  • Markus Valge (Tartu Ülikool) "Elukäikude evolutsiooni teooria ennustuste kontrollimine antropomeetriliste andmete alusel"
  • Rasmus Pind (Tartu Ülikool) "Sisemise treeningkoormuse kategoriseerimine ja praktiline rakendamine treeningul"
  1. 1,0 1,1 Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss ETAG (vaadatud 19.01.2019)
  2. 2,0 2,1 Varasemad konkursid ETAG (vaadatud 19.01.2019)
  3. "Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss".
  4. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2008. a tulemused
  5. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2009. a tulemused
  6. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2010. a tulemused
  7. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2011. a tulemused
  8. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2012. a tulemused
  9. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2013. a tulemused
  10. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2014. a tulemused
  11. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2015. a tulemused
  12. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2016. a tulemused
  13. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2017. a tulemused
  14. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2018. a tulemused
  15. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2019. a tulemused
  16. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2020. a tulemused

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]