Alfred Schnittke

Alfred Schnittke (vene keeles Альфред Гарриевич Шнитке; 24. november 1934 Engels – 3. august 1998 Hamburg) oli saksa-juudi päritolu Venemaa helilooja.

Schnittke alustas muusikaõpinguid Viinis 1946. aastal. 1953–1958 õppis ta Moskva Konservatooriumis Jevgeni Golubevi ja Nikolai Rakovi käe all.

Tema varases loomingus on tunda tugevat Šostakovitši mõju. Seejärel katsetas ta aleatoorika ja serialismiga. 1968. aastal kirjutatud II viiulikontsert märgib uue helistiili, nn polüstilismi algust Schnittke loomingus.

Schnittke õpetas aastatel 1961–1972 Moskva Konservatooriumis, kuid sattus siis Nõukogude võimu tagakiusamise alla. Tema I sümfoonia keelati ära ja tal ei lubatud alates 1980. aastast välismaale reisida. Ta sai 1985. aastal insuldi ning langes koomasse. Schnittke oli kliinilises surmas, kuid tervenes ja hakkas uuesti muusikat kirjutama. 1990. aastal kolis ta koos perega Hamburgi. Tema tervis oli siis juba väga halb. Elu lõpuaastatel oli ta peaaegu täiesti halvatud, kuid jätkas kirjutamist.

Schnittke on kirjutanud kolm ooperit (sealhulgas "Elu idioodiga"), balletid "Labürindid" ja "Peer Gynt", üheksa sümfooniat, filmimuusikat, viiuli- ja klaverikontserte, kuus concerto grosso't ja kammermuusikat.

Schnittke concerto grosso nr 1 esiettekanne toimus Tallinnas TPI aulas 1977. aastal.

Schnittke on maetud Moskvasse Novodevitšje kalmistule.

Tunnustus

• 1995. aastal valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisliikmeks.

Välislingid

• Priit Kuusk. Alfred Schnittke ja Eesti, Eesti Päevaleht, 5. august 1998