Dominique de Villepin
| Dominique Marie François René Galouzeau de Villepin | |
|---|---|
 | |
| Prantsusmaa peaminister | |
|
Ametiaeg 31. mai 2005 – 17. mai 2007 | |
| Eelnev | Jean-Pierre Raffarin |
| Järgnev | François Fillon |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
14. november 1953 Rabatis, Marokos |
| Erakond | UMP |
Dominique Marie François René Galouzeau de Villepin (sündinud 14. novembril 1953 Marokos Rabatis) on Prantsuse diplomaat ja poliitik.
Tema isa Xavier de Villepin oli Prantsusmaa diplomaat ja senaator, isapoolne vanaisa oli mitme ettevõtte nõukogu liige ning isapoolne vanavanaisa oli Prantsuse armee kolonel. Villepan kasvas mitmes välisriigis nagu diplomaatide lapsed ikka, rohkem Ladina-Ameerikas, mistõttu ta valdab vabalt hispaania ja inglise keelt.
De Villepin õppis Pariisi politoloogiainstituudis ning riiklikus halduskoolis, mis koolitab tipptsiviilametnikke ja kuhu on väga keeruline pääseda. Lisaks sellele on tal ülikoolidest saadud kraadid tsiviilõiguse ja prantsuse kirjanduse alal. Seejärel läbis ta ajateenistuse mereväeohvitserina lennukikandjal.
Seejärel asus ta diplomaatilisele tööle. Ta töötas 1980–1984 Aafrika asjade nõukogus, siis 1984–1989 Prantsusmaa saatkonnas Washingtonis, aastani 1987 esimese sekretärina ja pärast seda teise konsulina. 1989–1992 töötas ta Prantsusmaa saatkonnas Delhis, aastani 1990 teise konsulina ja pärast esimese konsulina. 1992–1993 oli ta välisministeeriumi Aafrika asjade peanõunik.
De Villepin oli tihedalt seotud 1994 toimunud Rwanda genotsiidiga. Tema küsitavate otsuste hulgas oli relvade eksportimine vaenupooltele hoolimata kehtestatud relvakaubanduse embargost. Ta oli tihedates suhetes hutu ametnikega, kes vastutasid genotsiidi eest. Ta oli üks Prantsuse ametnikest, kes vastutasid nende vägede ja miilitsa väljaõppe eest, mis hiljem massimõrvu sooritasid. [1]
Ta oli 31. maist 2005 kuni 15. maini 2007 Prantsusmaa peaminister. 2002–2004 oli ta Prantsusmaa välisminister ja 2004–2005 siseminister.
22. septembril 2009 alustati de Villepini vastu kohtuprotsessi, kus teda süüdistatakse vandenõus, millega ta püüdis mustata poliitilise rivaali Nicolas Sarkozy mainet.
De Villepin on president Sarkozy üks tähtsamaid parempoolseid oponente ja teda peeti võimalikuks kandidaadiks Prantsusmaa presidendi kohale 2012. aasta presidendivalimistel [2].
De Villepin on Rahvusvahelise Raoul Wallenbergi Fondi auliige.
Ta on abielus Marie-Laure de Villepiniga. Neil on kolm last: Marie (sündis 1986), Arthur ja Victoire (sündis 1989).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]| Eelnev Jean-Pierre Raffarin |
Prantsusmaa peaminister 2005–2007 |
Järgnev François Fillon |
