Efesose kirikukogu

Efesose kirikukogu oli 431. aastal Väike-Aasias Efesoses toimunud kolmas oikumeeniline kirikukogu, kus jõuti Jeesuse Kristuse mõistmiseni ühe, lahutamatu isikuna, mis ei välista tema kahte loomust – jumalikku ja inimlikku.

Efesose kirikukogu kutsus kokku Ida-Rooma keiser Theodosios II (valitses 402–450), et kristlaskond jõuaks ühisele seisukohale Konstantinoopoli peapiiskopi Nestoriuse (u 386 – 450) kristoloogiliste ja marioloogiliste õpetuste suhtes. Kirikukogul võeti vastu kaheksa kaanonit, millega mõisteti Nestorius ja tema järgijad hukka kui hereetikud, kinnitati Nikaia kirikukogul vastu võetud usutunnistuse sõnastus ning tunnistati Küprose kiriku iseseisvust, sõnastades sellega ühtlasi kiriku territoriaalse jaotuse ja autokefaalia algsed põhimõtted. Nestoriuse õpetust hukka mõistes kinnitas kirikukogu, et Jeesuses Kristuses ei ole kahte isikut ehk hüpostaasi, vaid üks isik kahe, jumaliku ja inimliku loomusega. Sellest lähtuvalt tunnistati õigeks ka neitsi Maarja nimetamine Jumalasünnitajaks (kreeka keeles Θεοτόκος).