Heinrich Bauer
Heinrich Bauer | |
---|---|
Haridusminister | |
Ametiaeg 1921–1922 | |
Eelnev | Jüri Annusson |
Järgnev | Aleksander Veiderma |
Riigikogu II koosseis | |
Ametiaeg 1923–1926 | |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Heinrich Nikolai Bauer |
Sünniaeg |
11. august 1874 Paide |
Surmaaeg |
11. oktoober 1927 Tallinn |
Rahvus | eestlane |
Erakond | Kristlik Rahvaerakond |
Alma mater | Tartu ülikool, ajaloo-keeleteaduskond |
Elukutse | haridustegelane ja koolijuht |
Tunnustus | Vabadusristi III liigi 2. järk |
Heinrich Nikolai Bauer VR III/2 (30. juuli (vkj) / 11. august 1874 Paide – 11. oktoober 1927 Tallinn) oli eesti haridustegelane ja koolijuht.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta sündis Paide kaupmehe ja endise mõisavalitseja pojana. Lõpetas aastal 1896 Tallinna Nikolai I Gümnaasiumi. Õppis 1896–1900 Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas aastal 1900 cand. hist. kraadiga, pälvides väitekirja eest kuldauraha. Üliõpilasena sooritas ta 1897. aastal saksa keele ülemkooliõpetaja kutseeksami. Oli seejärel Hugo Treffneri Eragümnaasiumi saksa keele ja ajaloo õpetaja (1898–1903).
Aastatel 1905–1906 täiendas Bauer end Saksamaal ja Šveitsis. Oli Varssavi I reaalkooli õpetaja ja kõrgemate pedagoogiliste naiskursuste lektor (1903–1906) ning 1906–1911 ülemkooliõpetaja Tallinna Nikolai I Gümnaasiumis.
1911. aastal sai Tallinna Tütarlaste Kommertskooli (Kommertsgümnaasiumi) direktoriks. Töötas 1919–1927 Tallinna linna 29. algkooli direktorina. Osales Vabadussõjas (1918–1920) ning oli kaks aastat Eesti Vabariigi haridusminister Konstantin Pätsi esimeses valitsuses (1921–1922). Kuulus 1923–1926 Riigikogu II koosseisu Kristliku Rahvaerakonna rühmas.
Ühiskondlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Palju jõudu pühendas Bauer rahvahariduse alasele ja seltskondlike organisatsioonide tööle. Ta oli Eestimaa Rahvahariduse Seltsi abiesimees (1906), Eesti Lastekasvatuse Seltsi asutaja ja juhataja (1907–1927), Korporatsiooni Fraternitas Estica asutajaliige (1907) ning 12 aastat Tallinna linnavolikogu liige.
Heinrich Bauer oli Eesti Punase Risti asutajaid, abiesimees ning sanatooriumite ja varjupaikade osakonna juhataja; nende teenete eest anti talle 1920. aastal Vabadusristi III liigi 2. järk.
Bauer avaldas ajakirjanduses juhtkirju ja haridusartikleid. Toimetas kooliraamatuid, eriti Saksa autorite väljaandeid Eesti koolidele.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema tädipoeg Friedrich Wilhelm Ederberg oli Kaarma ja Kambja koguduse õpetaja.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kristjan Luhamets. "Kambja kihelkonna ajalugu". Ilmamaa. Tartu 2011. Lk 216
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Leopold Raudkepp. "Heinrich Bauer". Eesti Kirik nr 42, 20. oktoober 1927. Lk 330–331
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Heinrich Bauer Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Haud Tallinna Vana-Kaarli kalmistul
Eelnev Jüri Annusson |
Eesti haridusminister 1920 – 1922 |
Järgnev Aleksander Veiderma |
- Eesti pedagoogid
- Eesti koolijuhid
- Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased
- Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased
- Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed
- Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajad
- Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetajad
- Kristliku Rahvaerakonna poliitikud
- Eesti haridusministrid
- II Riigikogu liikmed
- Vabadussõja veteranid
- Vabadusristi III liigi 2. järgu kavalerid
- Vana-Kaarli kalmistule maetud
- Sündinud 1874
- Surnud 1927