Impeachment
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Tagandamisjuurdlus (inglise keeles impeachment) on üldises õiguses legislatiivorgani ametniku vastu algatatud kriminaalmenetlus.
Suurbritannia
[muuda | muuda lähteteksti]Suurbritannias tegutseb tagandamisjuurdluses parlamendi alamkoda prokuröri ning lordide koda kohtunikuna. Süüdimõistmise korral on määratud trahve, vangistust ning isegi surmanuhtlust.
Ameerika Ühendriigid
[muuda | muuda lähteteksti]Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse puhul algatab menetluse Esindajatekoda ning kohtunikuna tegutseb Senat. Kõige karmim karistus on ametist eemaldamine.
Isegi kui Senat mõistab presidendi või muu ametiisiku süüdi juba peale seda kui isik on ametist lahkunud, jääb süüdimõistmine sellegipoolest jõusse, seeläbi, et süüdimõistetud ametiisikul on keelatud edaspidi kandideerida valimistel ja/või töötada mistahes muul positsioonil avalikus halduses.
Andrew Johnson oli esimene Ameerika Ühendriikide president, kelle suhtes impeachment algatati. 1868. aastal esitati talle süüdistus selle eest, et ta püüdis õigusvastaselt eemaldada ametist toonast sõjasekretäri Edwin Stantonit, et ta sundis üht kindralit Kongressi välja antud õigusakti rikkuma ning lugupidamatusega Kongressi suhtes. Johnson mõisteti õigeks ühehäälelise häälteenamusega.
1974. aastal algatas Esindajatekoda kolmel alusel impeachmenti Richard Nixoni suhtes, kuid viimane astus enne menetluse algust tagasi.
Detsembris 1998 esitas Esindajatekoda süüdistuse Bill Clintoni suhtes. Clintonit süüdistati valetunnistuste andmises ning õigusemõistmise takistamises, mis puudutas tema suhte uurimist Valge Maja praktikandi Monica Lewinskyga. Istungil hääletas Senat süütuksmõistmise poolt. Valetunnistuste andmise osas langesid hääled 55-45 ja õigusemõistmise takistamise osas 50-50. Süüdimõistmiseks oleks olnud vaja 67 häält.
Kolmas Ühendriikide juhtum selles vallas oli 2019. aastal, kui 18. detsembril 2019 hääletas Esindajatekoda vabariiklaste president Donald Trumpi impeachmenti poolt häälteenamusega 230–197 ja saatis kaasuse seega Senatisse, kuid 5. veebruaril 2020 mõistis Senat Trumpi häälteenamusega 52–48 õigeks.
Neljanda tagandamismenetluse ja üldse teise tagandamismenetluse sama presidendi suhtes alustas Esindajatekoda 11. jaanuaril 2021 president Donald Trumpi vastu selle eest, et too oli üles ässitanud relvastatud ülestõusu, mis leidis aset 6. jaanuaril 2021 Kapitooliumi ründamise näol. Trumpi suhtes 13. jaanuaril 2021 toimunud tagandamishääletusel impeachis Esindajatekoda sama presidendi teist korda, häälteenamusega 232–197, ning saatis kaasuse ühtlasi Senatisse. Muuhulgas hääletas Trumpi vastu kümme vabariiklast ja veel neli vabariiklast jättis hääletamata.
