Intersektsionaalsus

Intersektsionaalsus on analüütiline tööriist, millega püütakse välja selgitada, kuidas vastastikmõjus võimusuhted mõjuvad neile, kes on ühiskonnas kõige tõrjutumad^[1]. Intersektsionaalsus on seisukoht, et inimest iseloomustavad eri aspektid nagu klass, rass, seksuaalne sättumus, puue ja sugu ei eksisteeri üksteisest eraldi, vaid on keeruliselt põimunud.

Ajalooline taust

Mõiste "intersektsionaalsus" püüab valgustada dünaamikat, mis on liiga sageli jäänud feministliku liikumise ja teooria raames tähelepanuta.^[2] Nii on bell hooks öelnud, et selline lähenemine "vaidlustas arusaama, et "sugu" on peamine tegur, mis määrab naise saatuse".^[3] See käsitlus tärkas sellest, et mustanahalised naised olid ajalooliselt feministlikust liikumisest välja tõrjutud, asjaolu, mille vastu juba 1800. aastatest alates astusid mustanahalised feministid, nagu Anna Julia Cooper. Intersektsionaalsuse mõiste kasutuselevõtt toetas väga mitmel viisil värvilise taustaga naiste nõudeid, et nad kuuluvad mõlemasse poliitilisse sfääri.

Liikumine, mille eesotsas olid värvilise taustaga naised, vaidlustas varasemates feministlikes liikumistes nii tavapärase idee, et naised on homogeenne kategooria, kes jagavad olemuslikult samu elukogemusi. See väide tulenes arusaamast, et valged keskklassi naised ei esinda kuigi täpselt feministlikku liikumist tervikuna.^[4] Tõdemus, et rõhumise vormid, mida on kogenud valged keskklassi naised, erinevad neist, mida kogevad mustanahalised, vaesed või puudega naised, viis feministid selliste käsitluste otsinguni, mis ühendaks viisid, kuidas sugu, rass ja klass "naise saatust määravad".

Feministlik vaade

Intersektsionaalse feministliku teooria võttis kasutusele black feminism’i liikumises osaleja Kimberlé Crenshaw 1989. aastal.^[5]. Crenshaw kritiseeris soouuringute arusaama, et naised on “ainult” naised, ning osutas sellele, et on olemas teisi tegureid, mis mõjutavad diskrimineerimist, näiteks rahvus ja nahavärv, vanus või klass.

Viited

↑ Cooper, Brittney (01.02.2016). Intersectionality (inglise). DOI:10.1093/oxfordhb/9780199328581.013.20.
↑ Thompson, Becky (2002). "Multiracial feminism: recasting the chronology of Second Wave Feminism". Feminist Studies. 28 (2): 337. DOI:10.2307/3178747. JSTOR 3178747.
↑ hooks, bell (2014) [1984]. Feminist Theory: from margin to center (3rd ed.). New York: Routledge. ISBN 9781138821668.
↑ Davis, Angela Y. (1983). Women, Race & Class. New York: Vintage Books. ISBN 9780394713519.
↑ Crenshaw, Kimberlé (1989). "Demarginalizing the intersection of race and sex: a Black feminist critique of antidiscrimination doctrine, feminist theory and antiracist politics". University of Chicago Legal Forum, special issue: Feminism in the Law: Theory, Practice and Criticism. University of Chicago Law School: 139–168.{{cite journal}}: CS1 hooldus: postscript (link)

[FoUIa-1] Cooper, Brittney (01.02.2016). Intersectionality (inglise). DOI:10.1093/oxfordhb/9780199328581.013.20.

[dSiRw-2] Thompson, Becky (2002). "Multiracial feminism: recasting the chronology of Second Wave Feminism". Feminist Studies. 28 (2): 337. DOI:10.2307/3178747. JSTOR 3178747.

[bell_hooks_2014-3] s, bell (2014) [1984]. Feminist Theory: from margin to center (3rd ed.). New York: Routledge. ISBN 9781138821668.

[VS1GF-4] Davis, Angela Y. (1983). Women, Race & Class. New York: Vintage Books. ISBN 9780394713519.

[Crenshaw_1989-5] Crenshaw, Kimberlé (1989). "Demarginalizing the intersection of race and sex: a Black feminist critique of antidiscrimination doctrine, feminist theory and antiracist politics". University of Chicago Legal Forum, special issue: Feminism in the Law: Theory, Practice and Criticism. University of Chicago Law School: 139–168.{{cite journal}}: CS1 hooldus: postscript (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]