Mine sisu juurde

Johannes Gezelius vanem

Allikas: Vikipeedia
Johannes Gezelius vanem
Sünniaeg 3. veebruar 1615
Surmaaeg 20. jaanuar 1690 (74-aastaselt)
Lapsed Johannes Gezelius noorem
[muuda Wikidatas]

Johannes Gezelius vanem (3. veebruar 1615 – 20. jaanuar 1690 Turu) oli rootsi luterlik teoloog ja vaimulik.

Ta oli pärit Västmanlandist, õppis Västeråsi gümnaasiumis ning Uppsala (immatrikuleerus 1637) ja aastatel 1638–1641 Tartu Ülikoolis (Academia Gustaviana Dorpatensis), kus ta kaitses 1641. magistrikraadi.

Tegevus Eestimaal

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastail 1641–1649 (ametlikult kandes seda tiitlit veel 1650. aastal) oli ta Academia Gustaviana Tartu Ülikooli usuteaduskonna kreeka keele ja idakeelte professor, 1643. aastast ka erakorraline usuteaduse professor. 1645. aastast määrati Liivimaa ülemkonsistooriumi assessoriks[1].

Pärast Tartust lahkumist 1649, töötas ta mitmel pool Rootsis, jätkates ka teoloogiaõpinguid, ning kaitses 1661. aastal Uppsalas teoloogiadoktori kraadi.

Aastail 1660–1664 oli ta Liivimaa superintendent, Tartu Ülikooli prokantsler ning Liivimaa ülemkonsistooriumi esimees[1].

Tegevus Soomemaal

[muuda | muuda lähteteksti]

1664. aastast surmani 1690, oli ta Turu piiskop ning Turu Akadeemia (Regia Academia Aboensis) prokantsler.

Johannes Gezelius vanema üks olulisemaid rolle on olnud Soome hariduse edendamine: ta on avaldanud arvukalt õpikuid ning suunanud Soome rahvahariduse arengut. Gezelius püüdis korraldada rahva õpetamise käiku, juhised vanemate poolt kodus ja kirikuõpetajate poolt kirikus antav päheõppimiseks, eriti aga „kirjaoskajate" köstrite kaudu kõigile kättesaadavaks tehtav raamatust lugemiseõpetus. Johannes Gezelius järjestas nõnda, et köster või tema puudumisel mõni teine selleks palgatud kirjaoskaja isik pidi igas külas mõnele andekamale poisile lugemise kätte õpetama, see aga pidi rakendama oma oskust koduküla laste õpetamisele. Neis määrustes leidub Soome rändkooli algus[1]. Matti Kuusi on avaldanud arvamust, et kuna Gezelius ei jõudnud Soome enne 1664. aastat, pidi suur osa tema tõlketööst langema mõne soome keelt kõneleva kooliõpetaja õlgadele.[2] Johannes Gezelius ajal pandi Soomes maksma kord, et keegi ei saanud abielluda, kes ei osanud katekismust ega olnud käinud armulaual, Johannes Gezelius asutas Turu piiskopkonnas oma trükikoja (1668) ning isegi paberivabriku.[1]. Johannes Gezeliuse ajal ilmus täiendatud Kirikulauluraamatu (1668), (soome k. Yxi paras lasten tavara) ning parandatud Piibli väljaanne (1685) ning et tõsta kirikuõpetajate hariduslikku taset, nõudis ta kirikuõpetajaameti taotajailt ülikooliharidust.

Yxi paras lasten tawara

Gezelius võitles nii Eestis[1] kui Soomes aktiivselt rahvausuga. Turu piiskopina andis ta teoreetilise panuse Soome nõiaprotsesside puhkemisse. 1660.–1680. aastail anti Soomes nõidumise kahtlusega kohtu alla üle 200 inimese, kellest surma mõisteti 71.[3] 1673. aastal väljastas Gezelius edikti vanade loitsude hävitamiseks.[4]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes Gezelius vanem oli 1. abielus 1643. aastast Gertrud Gutheimiga (1626–1682), kes oli[5] Rootsi kuninga Gustav II Adolfi õuejutlustaja, 1621. aastast Riia Püha Jakobi kiriku pastor, Liivimaa Riia distrikti asesuperintendent ja Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor (Per Arvidsson) Petrus Jonæ Guthemiuse (Gutheim) (circa 1596–1644) ja Ebba Wittsanti tütar. Gertrudi vend Petri Arvidi Guthemius oli Ruhnu Püha Magdaleena koguduse pastor ja Jakob Persson Gutheimb Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa litsenditolliinspektor 1656, sõjakomissar 1659[6]. Teises, lastetus abielus oli Johannes Gezelius, Kristina Persdotteriga (1632–1703).

Järglased:

  • Anna Johansdotter Gezelia (sünd. 1643 Tartus), kes aadeldati 1675. aastal, abielus Samuel Danielsson Molsdorfferiga (surn. 1692), Rootsi sõjakolleegiumi aktuaariusega
  • Johannes Gezelius noorem (1647 Tartu – 1718), Narva ja Ingerimaa superintendent[7], Turu kuningliku akadeemia rektor, 1690–1718 aga Turu piiskop, kelle poeg oli Porvo piiskop ja Turu Akadeemia professor Johannes Gezelius noorim (1686 Narva – 1733)
  • Gertrud Johansdotter Gezelia (1652–1730), kes aadeldati 1675. aastal, abielus Rootsi sõjaväelase Johan Matiasson Staudeniga (1629–1712)[8], aadeldatult von Stauden
  • Ebba Johansdotter Gezelia (surn. 1696), kes aadeldati 1675. aastal, abielus Saaremaa superintendent Johann Stemanniga
  • Kristina Johansdotter Gezelia, kes aadeldati 1675. aastal, abielus Rootsi sõjaväelase kapten Peter Bergiga
  • Maria Johansdotter Gezelia (surn. 1700), kes aadeldati 1675. aastal, abiellus 1679 Rootsi sõjaväelase rittmeister Gustaf Axelssoni (1646–1679), aadeldatult Sölfverklinga[9]
  • Elisabet Johansdotter Gezelia (surn. 1695), kes aadeldati 1675. aastal, abiellus 1683 Rootsi sõjaväelase rittmeister Henrik Ekestubbega (1641–1694)[10]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli usuteaduskonna õppejõud, nende elukäik ja tegevus 8. Johann Georgii Gezelius, Usuteadusline Ajakiri nr 1932 LISAVIHK NR 3, lk 61-64
  2. ↑ Matti Kuusi. Miten suomennettiin Erasmuksen Libellus Aureus?
  3. ↑ Eesti ajalugu III: Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani. Tartu 2013. Lk 390–391.
  4. ↑ Martti Haavio. Suomalainen mythologia, lk 43. Helsinki: WSOY, 1967.
  5. ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 86
  6. ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 96
  7. ↑ Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk. 64
  8. ↑ Transehe-Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 2, s. 789
  9. ↑ Sölfverklinga nr 973, www.adelsvapen.com
  10. ↑ Ekestubbe nr 285, www.adelsvapen.com
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Johannes_Gezelius_vanem&oldid=6747387"