Mine sisu juurde

Kaubi mõis

Allikas: Vikipeedia

Kaubi mõis (ka Uue-Pornuse mõis; saksa keeles Neu-Bornhusen) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.[1]

Kaubil oli kaks karjamõisa: Hendrikumõisa ja Kõrgemäe.[2]

Mõisa kahekorruseline peahoone on tänapäeval varemetes.[3]

Kaubi mõis eraldati Johann von Schlippenbachile kuuluvast Vana-Pornuse (tänapäeval lihtsalt Pornuse) mõisast 6. juunil 1678. Mõis asus samanimelise talu maadel, mida on esmamainitud 1624. aastal.[4] Kaubi haldajaks sai Friedrich Johann von Schlippenbach. Pärast tema surma päris mõisa tema poeg Reinhold Johann von Schlippenbach. Kuna kummalgi Friedrich Johanni pojal järeltulijaid polnud, läks mõis edasi tema vennale Gustav Wilhelm von Schlippenbachile. Gustav Wilhelm jättis mõisa enda pojale Georg Gustav von Schlippenbachile. Viimane müüs 22. märtsil 1725 mõisa 6769 taalri eest krahv Moritz Possele, kes omas elu lõpuks lähiümbruses ka Abja, Laatre ja Veelikse mõisaid. Moritzi järel valitses mõisa Eberhard Gustav Posse, kes müüs 18. märtsil 1760 mõisa 13 000 rubla eest Joachim Heinrich von Oettingenile.[5]

Kaubi mõisa päris Joachim Heinrichi poeg Reinhold Axel von Oettingen,[3] kes 27. aprillil 1823 selle 32 000 hõberubla eest Elisabeth Juliana von Bockile müüs. Oettingen eraldas mõisast Naistevalla küla, mille müüs 1833. aastal 6000 hõberubla eest Heinrich August von Bockile ning mis liideti Vardi mõisaga.[6] Elisabeth Juliana von Bock valitses oma mõisas kuni oma surmani 1857. aastal, misjärel sai järgmiseks mõisnikuks tema vennapoeg, kreisisaadik Heinrich Ludwig Valentin von Bock.[7]

1850ndatel Abja mõisniku Reinhold Johann Woldemar von Stackelbergi eestvedamisel alguse saanud talude müümine kandus ka Kaubisse, kus Valentin von Bock 1865. ja 1866. aastal 21 talu talupoegadele päriseks müüs. Talude ostjad said lisaks ka 5–23 hektarit metsa.[8]

Rahvapärimuses tunti Valentin von Bocki helde valitsejana, kes talupoegi tihtipeale ei karistanud.[9] Siiski on levinud jutud, kuidas Kaubi mõisaproua laskis mõisakeldris inimesi piinata.[10] 1861. aasta märtsis kolis Suure-Kõpust Kaubisse Pärnu III kihelkonnakohus.[11] Kaubi mõisas käisid Reinhold von Stackelbergi soovitusel kohtus ka talupojad Abja mõisast.[12]

1905. aasta revolutsioon mõisat palju ei mõjutanud. Mõisast käisid läbi lätlaste mässusalgad, kes Bockilt relvad ära võtsid. Mõisnik aga kellegi peale ei kaevanud.[9] Hiljem anti mõisas karistussalkadele öövarju.[13]

Pärast Heinrich Ludwig Valentin von Bocki surma 1911. aastal päris mõisa tema poeg Arthur Gustav Valentin von Bock.[14] Kaubi mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

  1. http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016)
  2. "Halliste kihelkond". Vaadatud 02.07.2024.
  3. 3,0 3,1 "Pöögle mõis" (PDF). Vaadatud 02.07.2024.
  4. "Pornuse". Vaadatud 02.07.2024.
  5. Lk 166 (Hagemeister, 1837)
  6. "Vardi mõis - EAA.5126". Vaadatud 02.07.2024.
  7. Lk 299 (Stryk, 1877)
  8. "HALLISTE KIHELKONNA TALUHÄÄRBERID – MOODSA TALUELU SÜMBOLID" (PDF). Lk 136-137. Vaadatud 02.07.2024.
  9. 9,0 9,1 "Ajalooline traditsioon Halliste kihelkonnast - kogunud Alma Piiskop 1925. aasta suvel". Vaadatud 02.07.2024.
  10. "Teade". Vaadatud 02.07.2024.
  11. "Tallorahva Kulutaja, 1 aprill 1861". Vaadatud 02.07.2024.
  12. "Tallorahva Kulutaja, 1 juuli 1864". Vaadatud 02.07.2024.
  13. "Ajalooline traditsioon Karksi/Halliste kihelkonnast - kogunud Helene Peterson 1925. aastal". Vaadatud 02.07.2024.
  14. Lk 583 (Transehe-Roseneck, 1929)