Kaur
|
See artikkel on linnuperekonnast; Eesti kooli kohta vaata artiklit Muusika- ja Kunstikool KAUR; KAUR on ka Keskkonnaagentuuri lühend; eesnime kohta vaata artiklit Kaur (eesnimi); perekonnanime kohta vaata artiklit Kaur (perekonnanimi). |
| Kaur | |
|---|---|
 Jääkaur (Gavia immer) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kaurilised Gaviiformes Wetmore & Miller, 1926 |
| Sugukond |
Kaurlased Gaviidae J.A. Allen, 1897 |
| Perekond |
Kaur Gavia Forster, 1788 |
Kaur (Gavia) on veelindude perekond, kauriliste seltsi kaurlaste sugukonna ainuperekond, kuhu kuulub 5 liiki.
Kaurid on levinud Põhja-Ameerikas ja Põhja-Euroopas.
Kauride suurus on võrreldav kas suure pardi või väikese hanega, välissiluett sarnaneb eriti viimastega, kui kaur ujub. Kauride sulestik koosneb mustadest ja valgetest toonidest, pea ja kael on mõnel liigil hallikas. Kõikidel liikidel on nokk odakujuline.
Kaurid on veelise keskkonnaga hästi kohanenud linnud. Kogu nende elu möödub vees, välja arvatud emaste haudeperiood. Nad on väga head sukeldujad, toiduks püüavad muu hulgas kalu ja limuseid. Kaurid suudavad vee all olla 3-5 minutit järjest ning läbida selle aja jooksul 500-800 meetrit.
Kaurid elutsevad püsivate paaridena, pesa teevad nad otse veepiiril asuvatele mätastele. Poegi on ainult kaks korraga.
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tundrakaur (Gavia adamsii)
- Järvekaur (Gavia arctica)
- Jääkaur (Gavia immer)
- Kirdekaur (Gavia pacifica)
- Punakurk-kaur (Gavia stellata)
