Mine sisu juurde

Keskkriminaalpolitsei

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib 1993–2009 tegutsenud ja 2012. aastal taastatud riigiasutusest; aastatel 2010–2011 täitis Eesti keskse kriminaalpolitseiasutuse ülesandeid Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond.
Keskkriminaalpolitsei
Eesti politsei vapp
Lühend KKP
Asutatud 1993–2010
2012–
Peakorter Tallinn
Asukoht Tööstuse tänav 52, 10416 Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik ja rahvusvaheline piiriülene koostöö
Juhtkond Keskkriminaalpolitsei juht Oskar Gross
Emaorganisatsioon Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei on 2012. aastal taasmoodustatud[1] Eesti kriminaalpolitsei keskasutus.

Aastatel 1993–2009 oli Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei Eesti Siseministeeriumi koosseisu kuulunud ning Politseiametile allunud kriminaalkuritegevuse vastane politsei keskasutus võitluses organiseeritud kuritegevuse ning rahvusvaheliseks koostööks teiste riikide õiguskaitseorganitega.

2012. aasta 1. jaanuarist taastati Keskkriminaalpolitsei Politsei ja Piirivalveameti struktuuris – PPA KPO nimetati taas PPA Keskkriminaalpolitseiks.

Ülesanded

[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse § 17 on keskkriminaalpolitsei ülesanneteks:

  1. kriminaalpolitsei tegevuse koordineerimine ja arendamine[2], tegevusmeetodite ja -juhiste väljatöötamine;
  2. organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse korraldamine;
  3. korruptsioonivastase võitluse korraldamine;
  4. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
  5. jälitustegevuse teostamine ja kuritegude kohtueelne menetlemine;
  6. tunnistajakaitse korraldamine;
  7. Interpoli riikliku keskbüroo ja Europoli riikliku üksuse ning teiste kriminaalpolitsei rahvusvahelise koostöö kontaktpunktide ülesannete täitmine;
  8. Schengeni konventsiooni mõistes rahvusvahelise politseikoostöö eest vastutava keskasutuse, teabe vahetuseks määratud keskasutuse ja Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutava keskasutuse ülesannete täitmine;
  9. Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri poolt määratud isikute kaitsmine;
  10. süütegudega saadud vara ja kuriteoga saadud laiendatud konfiskeerimisele kuuluva vara väljaselgitamise ja hindamise ning selle võõrandamise tõkestamiseks vajalike toimingute korraldamine.

Juhid ja organisatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2. mai 2023 - Oskar Gross, Keskkriminaalpolitsei juht
  • 8. mai 2017 – 2. mai 2023 Aivar Alavere, Keskkriminaalpolitsei juht
  • 1. august 2013– 8. mai 2017[3] Krista Aas, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei osakonna direktor
  • 1. jaanuar 2012–2013 Raigo Haabu, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei osakonna direktor [4];
  • 1. jaanuar 2011–31. detsember 2011 Raigo Haabu, PPA peadirektori asetäitja ja kriminaalpolitseiosakonna direktor;
  • 1. september 2009–31. detsember 2009 Raigo Haabu, Politseiameti peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei direktor;
  • 2007–31. august 2009 Eerik Heldna, Keskkriminaalpolitsei direktor [5];
  • 2005–2008 Elmar Vaher, Keskkriminaalpolitsei direktor;
  • 2003–2005 Lauri Tabur, Keskkriminaalpolitsei direktor;
  • 2002–2003 Andres Anvelt, Keskkriminaalpolitsei direktor;
  • 2001–2002 Ralf Palo, Politseipeadirektori asetäitja Keskkriminaalpolitseis;
  • 1993–2001 Kalev Prillop, Keskkriminaalpolitsei direktor;
  • 27. juuli 1992–1993 Kalev Prillop, Kriminaalpolitsei büroo komissar;

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kriminaalpolitsei moodustati 5. jaanuaril 1920. aastal, kriminaalpolitsei korraldusega[6] Kohtuministeeriumi alluvuses. Kriminaalpolitsei asutustena moodustati: Kriminaalpolitsei peavalitsus Tallinnas ja politseivalitsuste kriminaalpolitsei osakonnad Tallinnas, Rakveres, Narvas, Tartus, Võrus, Petseris, Valgas, Viljandis, Pärnus, Paides, Haapsalus ja Kuresaares. Kriminaalpolitsei kohuseks oli prokuratuuri ja kohtuvõimude ülesandel, ametasutuste ning eraisikute ülesandmiste põhjal, kui ka oma algatusel, kuritegevuse jälgimist alustada ja juurdlemist toimetada.

 Pikemalt artiklis Eesti politsei (1918–1940)

Kriminaalpolitsei Büroo

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi taasloodud politseis moodustati kriminaalpolitsei keskasutusena 1. märtsil 1991 Eesti Vabariigi Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo.

Kriminaalpolitsei Büroo, koosnes kahest allosakonnast:

  • Raskete kuritegude vastu võitlemise osakond;
  • Autotranspordi ärandamise vastu võitlemise jaoskond

Keskkriminaalpolitsei

[muuda | muuda lähteteksti]

1. juulist 1993 muudeti Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo Keskkriminaalpolitseiks (keskkripo), kes pidi tegelema üldriiklike või maakondade vaheliste kuritegude avastamisega.

PA KKP organisatsioon 15. juunist 1993

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Keskkriminaalpolitsei direktor
    • keskkriminaalpolitsei abidirektor
  • Juurdlusosakond;
  • Info- ja analüüsiosakond;
  • Isikuvastaste kuritegude osakond;
  • Varavastaste kuritegude osakond;
  • Organiseeritud kuritegevuse osakond;
  • Majanduskuritegude osakond;
  • Regionaalkeskused (osakonnad)
    • Ida Regionaalkeskus
    • Lääne Regionaalkeskus
    • Lõuna Regionaalkeskus
  • Operatiivbüroo
  • Interpoli Rahvuslik Keskbüroo
Organisatsioonimuudatused 1994. aastal

1994. aastal läbi viidud KKP organisatsiooni struktuuri muutmise tulemusena oli 1994. aastal asutuse ülesehitus:

  • Juurdlusosakond;
  • Organiseeritud kuritegevuse osakond;
    • Isikuvastaste kuritegude grupp;
    • Varavastaste kuritegude grupp;
    • Narkokuritegude grupp;
    • Informatsiooni ja analüüsigrupp;
  • Majanduskuritegude osakond;
  • Regionaalkeskused (osakonnad)
    • Ida Regionaalkeskus
    • Lääne Regionaalkeskus
    • Lõuna Regionaalkeskus
  • Operatiivbüroo
  • Interpoli Rahvuslik Keskbüroo
Uued organisatsioonimuudatused 1994. aastal

Organisatsioonimuudatused 1994. aastal 1. novembrist oli järjekordselt muudetud organisatsioon järgmine:

  • Juurdlusosakond
    • Kontrollgrupp;
    • Info- ja analüüsigrupp;
    • Juurdlusgrupp;
  • Organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakond;
    • Isikuvastaste kuritegude grupp
    • Varavastaste kuritegude grupp
    • Illegaalse uimastilevi tõkestamise grupp
    • Infogrupp
    • Tehnikagrupp
    • Ida Regionaalkeskus
    • Lääne Regionaalkeskus
    • Lõuna Regionaalkeskus
  • Interpoli Rahvuslik Keskbüroo
    • Rahvusvaheline sidekeskus
  • Operatiivbüroo
    • 1., 2., 3., 4. jaoskond
Organisatsioonimuudatused 1998. aastal

1. veebruarist 1998 muudeti KKP tegevusvaldkondi ja allosakondade struktuuri järgmiselt:

Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkond olid:
  1. kuritegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel;
  2. kriminaalasjade kohtueelne uurimine kriminaalkohtumenetluse korras ja käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel.

§8. Keskkriminaalpolitsei ennetab, tõkestab ja avastab üleriigilise tähtsusega kuritegusid, mis:

  1. on toime pandud kuritegelike ühenduste poolt või on nende tegevusega puutumuses;
  2. omavad erilist ohtlikkust või üldsuse erilist tähelepanu või on eriti raskete tagajärgedega;
  3. on tekitanud riigile või omavalitsusele suurt varalist kahju;
  4. seonduvad rahapesuga;
  5. eeldavad ulatuslikku rahvusvahelist koostööd;
  6. on ulatuslikud narkokuriteod;
  7. on erilised kuriteo toimepannud isikute arvu või kuriteoepisoodide tõttu;
  8. on toime pandud üldohtlikul viisil[7].
  • Juurdlusosakond
    • Kontrolliteabetalitus;
    • Juurdlustalitus;
  • Organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakond;
    • Kuritegelike ühenduste talitus
    • Isikuvastaste kuritegude talitus
    • Varavastaste kuritegude talitus
    • Illegaalse uimastilevi tõkestamise talitus
    • Ida Regionaalkeskus
    • Lääne Regionaalkeskus
    • Lõuna Regionaalkeskus

1. juulil 1998 liideti Keskkriminaalpolitseiga Uurimisosakonnad, seni iseseisva üleriigilise asutusena tegutsenud Keskuurimisbüroo, KUB piirkondlikud uurimisbürood liideti maakondade Politseiprefektuuridega.

„ Keskkriminaalpolitsei on surnud. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise üksuste killustamine ja viimine prefektuuridesse tasemele, näitab, et sellise kuritegevuse mõju ei mõisteta. “

Koit Pikaro, endine Keskkriminaalpolitsei abidirektor (9. aprill 2010)[8]

§5. Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkondadeks olid :
  1. rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;
  2. kriminaalpolitsei valdkonnaga seotud rahvusvahelise koostöö korraldamine;
  3. tunnistajakaitse korraldamine;
  4. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
  5. jälitustegevuse teostamine ja kriminaalasjade kohtueelne menetlemine;
  6. Interpoli riikliku keskbüroo ja Europoli riikliku üksuse ülesannete täitmine[9];

2001. aasta 1. juuniks oli KKP organisatsioonis:

  • Organiseeritud kuritegevuse osakond
  • Majanduskuritegude osakond
  • Narkokuritegude osakond
  • Kriminaalosakond
  • Infoosakond
  • Jälitusosakond
  • Ida Regionaalkeskus
  • Lääne Regionaalkeskus
  • Lõuna Regionaalkeskus

2002. aasta 25. jaanuariks oli KKP organisatsioonis:

  • Organiseeritud kuritegevuse osakond
    • Analüüsitalitus
    • Menetlustalitus
  • Majanduskuritegude osakond
    • Analüüsitalitus
    • Menetlustalitus
  • Narkokuritegude osakond
    • Analüüsitalitus
    • Menetlustalitus
  • Kriminaalosakond
  • Rahvusvahelise Kriminaalteabe osakond
  • IT talitus
  • Jälitusosakond (nelja talitusega)
  • Ida Regionaalkeskus
  • Lääne Regionaalkeskus
  • Lõuna Regionaalkeskus

2002. aasta 1. juuliks oli KKP organisatsioonis:

  • Organiseeritud kuritegevuse osakond
  • Majanduskuritegude osakond
  • Narkokuritegude osakond
  • Kriminaalosakond
  • Interpoli osakond
  • Jälitusosakond (nelja talitusega)
  • Ida Regionaalkeskus
  • Lääne Regionaalkeskus
  • Lõuna Regionaalkeskus

Politseiameti Kriminaalosakonnale allusid Jälitustalitus, Uurimistalitus ja Rahapesu Andmebüroo.

Politseiorganisatsiooni muudatused, 2004

[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aastal läbi viidud politseiorganisatsiooni muudatustega likvideeriti maakondlikud ja linnade politseiprefektuurid ja moodustati 4 regionaalset politseiprefektuuri: Põhja, Ida, Lääne ja Lõuna Politseiprefektuur. Üleriikliku spetsialiseeritud politseiasutusena säilis Keskkriminaalpolitsei.

1. juulil 2004 jõustunud uus kriminaalmenetluse seadustik tugevdas oluliselt prokuratuuri rolli kriminaalkuritegude eeluurimisel ja avastamisel. Uue kriminaalmenetluse seadustiku alusel annab prokuratuur load kriminaalpolitseile jälitustoimingute läbiviimiseks, jälitustegevuses.

„ Prokuröri muutumine kriminaalmenetluse juhiks menetluse algusest peale tähendab seda, et kohtueelses menetluses teeb kõik kaalukamad otsused kõrgharitud õigusala professionaal, kelle võimed ja ettevalmistus võimaldavad langetada mitte üksnes karistusseaduse, vaid ka põhiseaduse sättele ja mõttele vastavaid otsuseid, juhendada uurijaid parimate kohtukõlbulike tõendite leidmisele ning suunata kriminaalmenetlust kõige otstarbekamale menetlusrajale. “

Justiitsminister Rein Langi ettekanne prokuröride üldkogul 27.05.2005 [10]

2004. aasta 1. jaanuaril jõustunud Keskkriminaalpolitsei põhimääruse§ 6. kohaselt olid Keskkriminaalpolitsei ülesanded:

(1) Keskkriminaalpolitsei ülesanded jälitustegevuse teostamisel on: 1) jälituse eri- ja erandtoimingute teostamine; 2) kriminaalmenetluse välise jälitustegevuse teostamine riigis; 3) osalemine rahvusvahelises jälitustegevuse alases koostöös; 4) kriminaalpolitseialase teabe kogumise, talletamise ja kasutamise korraldamine riigis.

(2) Keskkriminaalpolitsei ülesanded rahvusvahelise koostöö teostamisel on: 1) Eesti kriminaalpolitsei koostöö korraldamine rahvusvaheliste organisatsioonide raames ja teistes riikides paiknevate politsei sideohvitseridega; 2) keskasutusena tegutsemine Eesti Vabariigis jõustunud ja kuritegevusega võitlemist reguleerivate rahvusvaheliste lepingute täitmisel kriminaalpolitseis; 3) piiriüleste kriminaalpolitseioperatsioonide korraldamine ja koordineerimine; 4) teiste ametkondadega koostöö tegemine, vahetades kriminaalteavet ja edastades õigusabipalveid; 5) rahvusvahelise kriminaalteabe kogumine; 6) isikute ja varastatud esemete rahvusvahelise tagaotsimise korraldamine; 7) teiste ametkondade ja teiste riikide pädevate asutustega ööpäevase kommunikatsiooni tagamine.

(3) Keskkriminaalpolitsei ülesanded kriminaalpolitseialase tegevuse koordineerimisel on: 1) politseiasutustele parima kriminaalmenetluspraktika küsimustes juhiste andmine; 2) politseipeadirektorile ettepanekute tegemine Politseiameti ja tema hallatavate asutuste uurimisalluvuse muutmiseks ning politseiasutuste vaheliste uurimisgruppide moodustamiseks; 3) jälitustegevuse erandtoimingute läbiviimise võimalikkuse üle otsustamine; 4) vajadusel politseiasutuste jälitustegevuse kontrollimine; 5) politsei üleriigilise jälitustegevuse arvestuse pidamine; 6) riigiasutustele avalduste ja märgukirjade lahendamiseks edastamine[11].

Keskkriminaalpolitseid juhis politseipeadirektori asetäitja (Keskkriminaalpolitsei juht).

22.12.2003 Siseministri määrusega nr 113, allutati KKP-le ka 1. jaanuarist 2004 Rahapesu andmebüroo[12], Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo tegevusvaldkonnaks oli rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning 18.07.2004 jõustunud muudatusega täiendati Keskkriminaalpolitsei ülesanded ka ööpäevase rahvusvahelise kommunikatsiooni tagamise kohustusega, kui Europoli riikliku üksuse ja Interpoli rahvusliku keskbüroona Eesti Vabariigis[13]

Keskkriminaalpolitsei struktuuriüksused olid: 1) analüüsi- ja planeerimisbüroo; 2) menetlusosakond (Organiseeritud kuritegevuse talitus, Majanduskuritegude talitus, Narkokuritegude talitus, IT kuritegude talitus); 3) kriminaalteabe osakond (Piiriülese koostöö talitus, Rahvusvahelise õigusabi talitus); 4) operatiivosakond (Kiirreageerimistalitus, I talitus, II talitus); 5) personalibüroo; 6) asjaajamisbüroo; 7) rahandusbüroo; 8) majandusbüroo.

PPA kriminaalpolitseiosakond, 2010–2012

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond

Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei likvideeriti 31. detsembril 2009 ning asutuse baasil moodustati Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond.

2011. aasta sügisel loodi KPO koosseisus üleriiklikud, piirkondlike talitustega:

PPA KKTB tegeleb korruptsioonijuhtumitega, kui tegu on omavalitsustes ja riigiametites töötavate ametnikega ning eraettevõtete/mittetulundusühingutega[15].

PPA keskkriminaalpolitsei

[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aasta 1. jaanuarist taastati Keskkriminaalpolitsei Politsei ja Piirivalveameti struktuuris – PPA KPO nimetati PPA Keskkriminaalpolitseiks.

„ KKP taasloomine annab sealsetele inimestele töös olulise motivatsiooni ja uurijatöös selgelt arusaadava identiteedi,» põhjendas siseminister Vaher ajalooratta tagasikeeramist. «Iseenesest on nimel «keskkriminaalpolitsei» väga tugev ajalooline taust ja miks mitte seda tugevat kaubamärki kasutada “

siseminister Vaher[16]

Tegevusest

[muuda | muuda lähteteksti]
„ Tollal oli selline ütlus, et õige kriminaalpolitseinik on see, kelle vastu on pätilt kaebus ja kelle suhtes käib menetlus. Siis olid tegija. “

Andres Anvelt, Keskkriminaalpolitsei abidirektor[17]

  • 1997. aastal saadeti KKP tegevuse tulemusena Ida-Viru maakohtusse vendade Satšukkide kriminaalasi, milles kohtu alla läks 12 inimest ja ühiseks menetluseks oli kokku liidetud 25 kriminaalasja, kus kohtualuseid seostati vähemalt kuue inimese tapmise ning kolme inimese tapmiskatsega, lisaks terve rida vähemohtlikke episoode[18].

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Kärt Anvelt, Keskkriminaalpolitsei tuleb taas, aga mitte eraldi asutusena, Eesti Päevaleht, 30. november 2011
  2. ↑ Märt Palo, Teabepõhise politseitegevuse strateegia rakendamise võimalused kriminaalpolitseis, Sisekaitseakadeemia, Magistritöö. Tallinn 2016
  3. ↑ Keskkriminaalpolitsei juhist saab politsei peadirektori asetäitja, www.err.ee, 20.04.2017
  4. ↑ Taasasutatud keskkriminaalpolitsei juhiks saab Raigo Haabu, Õhtuleht, 22. detsember 2011
  5. ↑ Holger Roonemaa, Keskkriminaalpolitsei juht Heldna läheb kaposse tööle, Eesti Päevaleht, 5. august 2009
  6. ↑ Eesti wabariigi walitsemise ajutise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 5. jaanuaril 1920. a. wastuwõetud kriminaal-politsei korraldus, Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920
  7. ↑ Keskkriminaalpolitsei põhimäärus, RTL, 06.08.1998, 248, 1023
  8. ↑ "Koit Pikaro: Partei juhtis miilitsa tööd, nagu ERSP Eesti politseid" Delfi, 9. aprill 2010
  9. ↑ Keskkriminaalpolitsei põhimäärus, RTL 2006, 53, 973
  10. ↑ "Justiitsminister Rein Langi ettekanne prokuröride üldkogul 27.05.2005". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.06.2007. Vaadatud 22.08.2012.
  11. ↑ Keskkriminaalpolitsei põhimäärus, RTL 2003, 118, 1903
  12. ↑ Siseministri 14. novembri 2003. a määruse nr 92 "Politseiameti põhimäärus" ja määruse nr 93 "Keskkriminaalpolitsei põhimäärus" muutmine, RTL 2003, 132, 2137
  13. ↑ Politseiasutuste põhimääruste muutmine, RTL 2004, 94, 1462
  14. ↑ Keskkriminaalpolitsei taastamine sai siseministri allkirja[alaline kõdulink], 22. detsember 2011
  15. ↑ Korruptsioonikuriteod, PPA koduleht, vaadatud 24. august 2012
  16. ↑ Eesti saab taas keskkriminaalpolitsei, Eesti Päevaleht, 29.11.2011
  17. ↑ "Andres Anvelt tegi allakäigu vältimiseks elu põnevaks" Postimees, 10. aprill 2011
  18. ↑ Eesti nähtamatud mehed[alaline kõdulink]
Eelnev
Eesti Vabariigi Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo (1991–1993) 		Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei
1993–2009 		Järgnev
Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond (2010–2012)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevuse kajastus meedias

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Keskkriminaalpolitsei&oldid=6673104"