Krki saar
Krk (itaalia keeles Veglia, saksa keeles varem Vegl) on Horvaatiale kuuluv saar Dalmaatsia saarestikus Aadria meres.
Krki geograafilised koordinaadid on 45° 4' põhjalaiust ja 14° 36' idapikkust. Saare pindala on 405,78 km². Saare kõrgeim tipp Obzova on 568 meetrit kõrge.
Krkil elab 2001. aasta seisuga 17 860 inimest. Saare suurim asula on Krki linn, kus 2001. aastal elas 5491 inimest. Üle 1000 elaniku oli sel aastal veel kuues asulas: Omišalj, Malinska-Dubašnica, Punat, Dobrinj, Baška ja Vrbnik.
Krk oli asustatud juba 10. sajandil eKr.
Vanas Roomas nimetati saart Curictaks. Curicta lahes toimus Caesari ja Pompeiuse laevastike vahel merelahing.
Varakeskajal sai Krk horvaadi kultuuri keskuseks. Saarel asus klooster, kus loodi ja säilitati hulgaliselt glagoolitsas kirjutatud tekste. Nende hulka kuulub ka vanim säilinud serbohorvaadikeelne tekst. Saarel asus piiskop ja hulk aadlikke. 12. sajandil Krki valitsenud Frankopani suguvõsa sai nii Horvaatia kui Ungari ajaloos väga mõjukaks kuni 17. sajandi teise pooleni.
Hiliskeskajal kuulus Krk Veneetsiale kuni riigi kadumiseni 1797, mil Krk nagu ülejäänudki Dalmaatsia ühendati Austriaga. Pärast Jugoslaavia moodustamist sai Krk selle osaks. Krk oli ainus Jugoslaavia piirkond, kus domineeris itaalia keel. Pärast Teist maailmasõda enamus itaallasi lahkus.
Mandrilt saarele viib 1430 meetri pikkune Krki sild, mis valmis 1980.
Läheduse ja hea ühenduse tõttu Rijekaga asuvad Krkil Omišaljis Rijeka lennujaam ja Rijeka sadama juurde kuuluv naftatöötlemisettevõte.
Läheduse tõttu Põhja-Itaaliale, Austriale ja Sloveeniale on Krk nende maade elanike seas tähtis turismisihtpunkt. Palju turiste saabub ka Ungarist ja Rumeeniast.
