Martin Amis
Sir Martin Louis Amis (25. august 1949 Swansea, Wales, Suurbritannia – 19. mai 2023 Lake Worth Beach, Florida, USA) oli inglise kirjanik, kultuuriajakirjanik ja kirjanduskriitik.
Tema tuntumad teosed on romaanid "Money" (1984) ja "London Fields" (1989).
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Martin Amis sündis Walesis Swansea linnas.[1] Tema isa oli tuntud inglise kirjanik Sir Kingsley Amis ja ema Hilary Bardwell. Tal on vanem vend Philip ja oli noorem õde Sally, kes suri 2000. aastal. Amise vanemad lahutasid abielu, kui poeg oli 12-aastane.
15-aastaselt sai Martin Louis Amis rolli Richard Hughesi filmis "A High Wind in Jamaica", kus ta mängis John Thorntot.
Amis on ise väitnud, et luges seni vaid koomikseid, kuni sai kasuemaks romaanikirjanik Elizabeth Jane Howardi (Kingsley Amise abikaasa aastatel 1965–1983), kes talle Jane Austeni loomingut tutvustas. Austenit on Amis ka oma esimeseks eeskujuks nimetanud.
1971. aastal lõpetas Martin Amis Oxfordis Exeteri kolledži. Pärast seda hakkas ta Henry Tilney varjunime all kirjutama kirjandusteoste ülevaateid ja arvustusi peamiselt briti nädalalehele The Observer. 1972. aasta suvest töötas ta päevalehe The Times kirjanduslisa The Times Literary Supplement toimetuses ja 1976. aastast ajakirja New Statesman kirjandustoimetajana, kuid pistelise kaastöö tegemist ajalehele The Observer jätkas ta surmani.
Aastatel 2007–2011 oli ta Manchesteri ülikoolis loovkirjutamisprofessor. 2008. aastal valis ajaleht The Times ta viiekümne mõjukama sõjajärgse (st perioodil alates 1945. aastast tegutsenud) Briti kirjaniku hulka.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Juuni 2023) |
Martin Amist võis tihti näha-kuulda-lugeda ka mujalt meediast, kus ta osales diskussioonides ja debattidel või esitas oma seisukohti ajaleheartiklite ja raamatuarvustustena.
2010. aastal tekitasid Suurbritannia ühiskonnas üsna teravat poleemikat tema väljaütlemised, et ta näeb ühe lahendusena ühiskonna vananemise ja dementsuse järjest suurema leviku probleemile kõigile vanuritele kergesti kättesaadavat eutanaasiat.[2]
Kirjanikukarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Amise esimene romaan "The Rachel Papers" (1975), mis on kirjutatud tema perekodus Põhja-Londonis, sai Somerset Maughami auhinna. Romaan räägib loo taibuka, kuid egoistliku teismelise ja tema kallima aastast enne ülikooli minekut. Teosest on tehtud ka film, mis ei kujunenud küll kuigi menukaks.
Martin Amise romaanidele "Money", "London Fields" ja "The Information" viidatakse koos kui Londoni triloogiale.[3] Raamatutel on süžee poolest väga vähe ühist, kuid kõik kolm jutustavad keskealistest meestest, kes avastavad 20. sajandi lõpu räpast ja liiderlikku postapokalüptilist Suurbritanniat. Raamatute peategelased on tõelised antikangelased.
Kokku ilmus temalt 15 romaani, 8 mitteilukirjanduslikku raamatut, 4 lühijutukogu ("Einstein's Monsters", 1987; "Two Stories", 1994; "God's Dice", 1995, ja "Heavy Water and Other Stories", 1998).
Amise teoste keskseks teemaks on liialdus hiliskapitalistlikust lääne ühiskonnast, mille absurdsust väljendab ta satiiriliselt grotesksete karikatuuride kaudu. Ajakiri The New York Times Magazine on teda nimetanud "uue ebameeldivuse" meistriks.[4]
Inspiratsiooni on Amis ammutanud teiste tuntud kirjanike, näiteks Saul Bellowi, Vladimir Nabokovi, James Joyce'i ja ka oma isa Kingsley Amise töödest.
Amis ise on aga oma loominguga mõjutanud paljusid 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse kirjanikke, nende hulgas ka Will Selfi ja Zadie Smithi.
Valik teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Racheli kütkes" ("The Rachel Papers" 1973, eesti keeles 2011)
- "Surnud lapsed" ("Dead Babies" 1975, eesti keeles 2000)
- "Success" (1978)
- "Other People" (1981)
- "Money" (1984)
- "London Fields" (1989)
- "Time's Arrow: Or the Nature of the Offence" (1991)
- "The Information" (1995)
- "Night Train" (1997)
- "Yellow Dog" (2003)
- "House of Meetings" (2006)
- "Lapseootel lesk" ("The Pregnant Widow" 2010, eesti keeles 2012)
- "Lionel Asbo: State of England" (2012)
- "The Zone of Interest" (2014)
- "Inside Story" (2020)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Martin Amis", The Guardian, 22 July 2008.
- ↑ Caroline Davies. Martin Amis in new row over 'euthanasia booths' The Guardian, 24.01.2010.
- ↑ Stringer, Jenny. Martin Amis, The Oxford Companion to Twentieth-century Literature in English. Oxford University Press 1996.
- ↑ Stout, Mira. "Martin Amis: Down London's mean streets", New York Times, 4 February 1990.