Nikolai Päts

Nikolai Päts
Sünniaeg	5. september 1871; Viljandi, Liivimaa kubermang
Surmaaeg	29. november 1940; Viljandi
Rahvus	eestlane

Nikolai Päts (5. september 1871 Viljandi, Liivimaa kubermang – 29. november 1940 Viljandi) oli Eesti õigeusu vaimulik.

Elulugu

Nikolai Päts õppis Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, Pärnu apostliku õigeusu kihelkonnakoolis ja aastatel 1884–1894 Riia Vaimulikus Seminaris.

Ta töötas seejärel kooliõpetajana Tänassilmas ja Paides (aastatel 1894–1899). Pühitsemise järel oli ta õigeusu preester Tänassilmas (1899–1904), Räpina Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti koguduses (1904–1917) ja aastatel 1914–1918 Võru praostkonna praost.

Nikolai Päts oli ka 1917. aastast Võru Maakonnanõukogu liige^[1].

Aastatel 1918–1940 oli ta algul Tallinna Püha Siimeoni koguduse ja hiljem Tallinna Aleksander Nevski koguduse preester; ühtlasi oli ta 1919–1931 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sinodi (kirikuvalitsuse) abiesimees ja 1935–1940 esimees. Ta oli ajakirja Elutõde toimetaja ning aastatel 1920–1924 Riigiraamatukogu juhataja.

Tunnustus

Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk, 1929
Püha Piiskop Platoni ordeni II järk, 1929
Püha Piiskop Platoni ordeni I järk, 1931
Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk, 1938

Isiklikku

Nikolai Päts sündis ehitusmeister Jakob Pätsi (1841–1909) ja Olga Tumanova (1847–1914) esimese pojana, tema vennad olid Konstantin Päts (1874–1956), Paul Päts (1876–1883), Voldemar Päts (1878–1958), Peeter Päts (1880–1942) ja õde Marianne Pung (sünd Päts; 1881–1947).

Nikolai Päts oli abielus 1899. aastast Ludmilla Tšistjakovaga (preester Nikolai Tšistjakovi tütre, kindral Nikolai Helki õega).

Nikolai ja Ludmilla Pätsil oli viis last: Liidia Päts (1899–1920), Voldemar (Vladimir) Päts (1902–1942), Nelli Helena (Jelena) Päts (1906–1932), Theodor Päts (s 1908) ja Ludmilla Päts (s 1916).

Viited

↑ Võru Maanõukogu tegevuse ülevaade, Wõru Teataja, 12 september 1917

Välislingid

[1] Võru Maanõukogu tegevuse ülevaade, Wõru Teataja, 12 september 1917

[1]