Polli mõis (Kadrina)

Polli mõis (saksa keeles Kurrisaar) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Mõisast on teateid alates 1521. aastast. Polli oli Udriku mõisa kõrvalmõis.

Mõis kuulus Riesbieteritele, Brun Drolshagenile ja 1591. aastal võeti mõis Rootsi kroonile, 1628. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis Polli ja Udriku mõisa Rehbinderitele. Polli pärushärra Bernhard von Rehbinder hukkus Vene-Rootsi sõja Riia kaitsmisel, 1656. aastal Kirchholmi lahingus.

Mõis võõrandati 1919. aastal.

Kalevimanufaktuur ja küünlavabrik

1810. aastal asutas krahv Gustav Diedrich von Rehbinder Kadrina kihelkonnas Polli mõisas kalevimanufaktuuri. See oli omal alal esimene Eestimaal, ettevõtte valduses oli kuus hoonet, neist neli kivist ja kaks puust. Töötades kuuel teljel nn lendavate süstikutega, valmistati Hispaania ja Inglise kalevit lambavillast, mida andis Rehbinderi oma kari. Ettevõttes töötas 65 inimest, nende hulgas 3 meistrit, 1 sell, 1 õpipoiss ja 60 oma mõisa pärisorja.

1812. aastal oli hooneid juba seitse, neist viis kivist ja kaks puust. Töötades 12 teljel, valmistati aastas 5400 arssinat kalevit ja 600 arssinat kašmiiri, mis realiseeriti osalt Peterburis, osalt mujal. Töötajaid oli 92, nende hulgas 7 välismaalast.

1816. aastal töötati juba 9 hoones, millest enamik olid kivist. Telgi oli 9, töötajaid 90, nendest 5 välismaalast. Toodang ulatus 5400 arssinani ning see müüdi Tallinnas, Peterburis ja Moskvas. 1818. aastaks toodang oli langenud, ulatudes 3000 arssinani. Telgi oli endiselt 9, töötajaid aga 89, nende hulgas endiselt ka välismaalasi. 1823. aastal läks manufaktuur sulgemisele.

Polli mõisas avati küünlavabrik, mis 1812. aastal (arvatavasti on see ka asutamise aasta) andis toodangut 800 puuda. Ettevõttes töötas seitse kohalikku inimest. Ettevõte läks sulgemisele enne kalevimanufaktuuri sulgemist.

Välislingid

• Polli mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris