Seltskonnatants

Seltskonnatants on tantsimine kui seltskondlik ajaviide ja meelelahutus või sel eesmärgil tantsitav tants, eriti Lääne kultuuriruumi kontekstis.

Varasem ajalugu

Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka, valss jt. Mitmed neist olid välja arenenud rahvatantsudest.

Seltskonnatantsud Eestis

Eestis olid 19. sajandi lõpuks lisaks kohalikku päritolu rahvatantsudele tuntuks ja omaseks saanud välismaist päritolu seltskonnatantsud polka ja valss. Neile lisandusid krakovjakk (krakowiak), reinlender (rheinländer), tuustep (two-step), padespann (pas d'espagne), pas de gras, padikaater (pas de quatre), aissa, minjoon (mignon), padipadinöör (pas de patineur), kikapuu (cicapo, kickapoo), karoobuška (коробушка), subota (суббота), kuhaanuska (куханушка), vengerka jt. Paljud neist olid nn moetantsud, mille populaarsus ja tuntus jäid lühikeseks.

1920.–1930. aastad

1920.–1930. aastatel läksid Euroopas ja Ameerikas moodi fokstrott (foxtrot), tango, tšarlston (charleston), boston ja simmi (shimmy).

Seltskonnatantsud tänapäeval

Tänapäeval peetakse seltskonnatantsude all tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja 20. sajandi alguse Inglismaal ning mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis.

Klassikaliste peotantsudena on levinumad aeglane valss, fokstrott ja rumba, samuti Viini valss, tango, samba ja tšatša. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants jt.

Vaata ka