Mine sisu juurde

Sinisukk

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel kõneleb mõistest, kirjastuse kohta vaata artiklit Sinisukk (kirjastus).
Thomas Rowlandsoni karikatuur "Sinisukkade Klubi laialiajamine". London, 1815

Sinisukk on nimetus haritud, intellektuaalsete ja tihti ka kirjanduslike huvidega naise kohta. Ajalooliselt nimetati nii 18. sajandi Inglismaal tegutsenud Sinisukkade Seltsi liikmeid.[1] Eesti keeles on sõna sinisukk kasutatud eelkõige irooniliselt.[2][3]

18. sajandi lõpuni nimetati sinisukkadeks mõlemast soost haritlasi.[4] Hiljem kasutati nimetust peamiselt naisintellektuaalide kohta nii inglise (bluestocking) kui ka prantsuse keeles (bas bleu).[5] Seos siniste sukkadega võib pärineda ajast, mil siniseid villaseid sukki peeti seltskonda sobimatuks igapäevariietuseks, vastandina pidulikele mustadele siidsukkadele. Selles kontekstis viidatakse sageli siiski just mehele, inglise haritlasele Benjamin Stillingfleetile, kes väidetavalt pälvis tähelepanu, külastades Sinisukkade Seltsi koosviibimisi, kus kandis vaesuse tõttu tavalisi siniseid sukki ja andis seeläbi seltsile nime.[6][7]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Ingliskeelses kirjanduses on ekslikult omistatud varaseim sinisukkade mainimine pedagoogikateoreetik Jan Amos Komenskýle, kes 1638. aastal ilmunud raamatus "Didactica Magna" tsiteerib Euripidese tragöödia "Hippolytos" misogüünset peategelast. Viide tuleneb siiski Komenský esimesest ingliskeelsest tõlkest, mille avaldas 1896. aastal M. W. Keatinge, ning algses ladinakeelses tekstis seda väljendit pole.[8]

Nime päritolu on seostatud ka 15. sajandi Veneetsia teatritrupi Compagnie della Calza (Sukaselts) liikmete tavaga kanda siniseid sukki, mis võeti neilt üle Pariisis ja Londonis, ning 17. sajandi Šotimaa presbüterlastega, kes kandsid siniseid, pleegitamata villaseid sukki vastandina jõukamate koguduste pleegitatud valgetele ja värvitud mustadele sukkadele.

Nimetuse muutis populaarseks 1750. aastatel Inglismaal tegutsenud Sinisukkade Selts, mida algselt juhtis "sinisukkade kuningannaks" hüütud kirjanduskriitik ja salongiperenaine Elizabeth Montagu (1720–1800), kes oma ajastul harukordse erandina võttis pärast abikaasa surma tema vara haldamise enda kätte, omandades majandusliku iseseisvuse[9]. Seltsi rajasid naised ning selle liikmeskonda kuulus arvukalt silmapaistvaid ühiskonnaliikmeid mõlemast soost, näiteks Elizabeth Vesey (1715–91), Hester Chapone (1727–1801), klassitsist Elizabeth Carter (1717–1806), Harriet Bowdler, Edmund Burke, Sarah Fielding, Samuel Johnson, Frances Pulteney, Hester Lynch Piozzi (1741–1821), Hannah More (1745–1833) ja Frances Burney (1752–1840).[1][10]

1811. aastal esilinastus Thomas Moore'i ja Charles Edward Horni koomiline ooper M.P. alapeakirjaga "Sinisukk" ("The Blue Stocking"), mille tegelase leedi Bab Blue kaudu parodeerisid autorid sinisukki.

Jaapanis ilmus 1911–1916 kirjandusajakiri Seitō (Sinisukk), mida juhtis Raichō Hiratsuka. Ajakirjast kujunes Jaapani feministide kirjanduslik ja poliitiline väljund, mida tabas ulatuslik kriitika ja riiklik tsensuur.[11]

Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kirjanduses peetakse klassikaliseks sinisuka kirjelduseks Johannes Aaviku (pseudonüümiga J. Randvere) Noor-Eesti 3. albumis (1909) avaldatud jutustust "Ruth". Betti Alveri sulest pärineb "Sinisuka ballaad". Esimeseks sinisukkade mainijaks Eestis on Tõnis Erilaid pidanud Lydia Koidulat, kes kasutas küll saksakeelset vastet blaustrumpf[12].

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Tinker, 1915.
  2. ↑ "Eesti keele seletav sõnaraamat"
  3. ↑ "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013"
  4. ↑ Carol Strauss Sotiropoulos (2007) "Early feminists and the education debates: England, France, Germany, 1760–1810", lk 235, ISBN 978-0-8386-4087-6
  5. ↑ Hannah More (1782), The Bas Bleu, or, Conversation
  6. ↑ James Boswell, "The Life of Samuel Johnson, LL.D, Comprising A Series of His Epistolary Correspondence and Conversations with Many Eminent Persons; And Various Original Pieces of His Composition; With a Chronological Account of His Studies and Numerous Works", lk 823
  7. ↑ Ethel Rolt Wheeler, "Famous Blue-Stockings", lk 23
  8. ↑ The Great Didactic, translation by M. W. Keatinge, London: Adam and Charles Black, 1896, lk 220
  9. ↑ Beckett, J. V. "Elizabeth Montagu: Bluestocking Turned Landlady." Huntington Library Quarterly 49, no. 2 (1986): 149-64.
  10. ↑ Louis Kronenberger, Kings and Desperate Men, lk 75
  11. ↑ S. L. Sievers (10 November 1998), "The Bluestockings", Meiji Japan, ISBN 978-0-415-15618-9
  12. ↑ Tõnis Erilaid "Kuidas sinisukad tulid ja on nüüd kadumas" Õhtuleht, 22. jaanuar 2015

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Burns, William E. "Bluestockings 18th and 19th centuries". Rmt: Reader's Guide to British History (2003).
  • Demers, Patricia. "The World of Hannah More" University of Kentucky Press, 1996
  • Eger, Elizabeth. "Bluestockings: women of reason from Enlightenment to Romanticism" Palgrave Macmillan, 2010
  • Myers, Sylvia Harcstark. "The Bluestocking Circle: Women, Friendship and the Life of the Mind in Eighteenth-Century England" Oxford University Press, 1990
  • Robinson, Jane. "Bluestockings: The Remarkable Story of the First Women to Fight for an Education" Penguin, 2010
  • Tinker, Chauncey Brewster. The salon and English letters: chapters on the interrelations of literature and society in the age of Johnson. Macmillan, 1915

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sinisukk&oldid=6471847"