Tartu tänav (Viljandi)

Kaart

Tartu tänav on tänav Viljandis, mis viib südalinnast linna piirile, kus muutub Tartu–Viljandi maanteeks.

Kirjeldus

Tartu tänav saab alguse Tallinna tänavalt ja kulgeb idakagusse (selles lõigus on Tartu tänav ühesuunaline suunaga alguse poolt), ristub seejärel Lossi tänavaga, vasakult suubub sellesse Koidu ja paremalt Kraavi tänav, misjärel Tartu suundub itta ja ristub Mäe tänavaga ja Liiva tänavaga. Ristmiku järel pöördub Tartu tänav kagusse, sellesse suubuvad paremalt Järve ning Aasa tänav. Aasa ristmikul pöördub Tartu tänav idakirdesse. Vasemalt suubub sellesse Lühike tänav, seejärel ristub ta Lepa ja Kõrgemäe tänavaga, paremalt suubub sellesse Männi tänav, vasakult Pihlaka, paremalt Aia ja Luha tänavad. Ristudes C. R. Jakobsoni tänavaga, muudab Tartu tänav veel kord suunda ning pöördub itta ja hiljem idakagusse, kuni sellest saab Tartu–Viljandi maantee. Tänava pikkus on 2562 m^[1].

Tartu tänaval paiknevad Kõrgemäe, Tartu ja Kösti bussipeatus. Südalinnas asuvad selle ääres mõned söögikohad ja poed, samuti Viljandi hotellihoone. 18. sajandi teisel poolel ehitatud elamu Tartu tänav 19 on registreeritud riikliku ehitismälestisena^[2].

Ajalugu

Tartu tänav (saksa keeles Dörptische Strasse) oli maanteena olemas juba keskajal, hoonestatud alates 18. sajandi lõpust ja tänavanimetusena alates 1804. aastast. Algselt järgis tänav vallikraavi kulgu, 19. sajandil õgvendati teisel kolmandikul rööpseks Posti tänavaga. Alates 19. sajandi lõpust muutus äritänavaks, mille hoonestust seetõttu tihti ümber kujundati, 1920.–1930. aastatel elavnes kaubandus veelgi. 20. sajandi alguses oli tänavalgustitena peamiselt kasutusel rippvalgustid ja laternad hoonete küljes. Maakivikatendiga kaetud sõiduteed ääristasid graniitplaatidega kaetud kõnniteed.

Tartu tänavas avati 1919. aastal Jaan Rebase riidevärvimise vabrik. 1920. aastal asutati Viljandi likööri- ja veinitehaste OÜ Alko, kus valmistati likööre ja veine ning esimesena Eestis vahuveini. 1924. aastal rajas August Bachmann Tartu tänavasse polstermööbli- ja sadulsepatööstuse ja täiendas seda hiljem mööblitööstusega, kus valmistati ka peennahatooteid ja hobuseriistu. Gustav Tänav avas Tartu tänavas pagaritööstuse ja kaupluse. ^[3]

Eesti NSV ajal tegutses Tartu tänav 5, Vabariiklik Viljandi Meditsiiniline Keskkool^[4].