Võrdus
Võrduseks nimetatakse matemaatikas valemit, mis väidab, et kahe avaldise, näiteks a ja b, väärtused on võrdsed. Tähistatakse a=b.[1]
Ainult arve sisaldavat võrdust nimetatakse arvvõrduseks. Tundmatut suurust sisaldav võrdus on võrrand. [2] Võrdus ei pea ilmtingimata olema tõene; ka ilmselgelt vale võrdus (näiteks 1=2) on ikkagi võrdus. Tõest arvvõrdust või muutujate kõikide väärtuste korral tõeseks osutuvat võrdust nimetatakse samasuseks.
Näited
[muuda | muuda lähteteksti]Lihtsaid võrdusi:
Võrdused võivad sisaldada mistahes matemaatilisi funktsioone, tehteid jne.
Kui x ja y on reaalarvud, siis kehtib alati võrdus ehk samasus:
- .
Võrduse omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Võrduse mõlema poolega sama matemaatilise tehte tegemisel saadakse ühest tõesest võrdusest teine tõene võrdus.[3] Võrduse põhiomadusteks loetakese järgmist kolme omadust:
- Võrduse pooli võib vahetada.
- Võrduse mõlema poolega võib liita ühe ja sama arvu või avaldise. Selle omaduse alusel saab võrduses olevaid liidetavaid viia võrduse ühelt poolelt teisele, muutes nende märgid tagurpidiseks.
- Võrduse mõlemat poolt võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga.
Võrduse omadustest tulenevad ka võrrandi omadused.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- ekvivalents
- samasus
- seos
- kommutatiivsus
- mittevõrdus
- assotsiatiivsus
- distributiivsus
- võrrand
- võrratus
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (Valgus 1982)
- ↑ "Võrdus". Matemaatika põhivara, matemaatika.edu.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 19. veebruar 2022.
- ↑ "Võrduse omadused". Matemaatika põhivara, matemaatika.edu.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. detsember 2021. Vaadatud 19. veebruar 2022.