Valjala kihelkond

Valjala kihelkond (lühend Vll; saksa keeles Kirchspiel Wolde in Oesel) oli kihelkond Saaremaal Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Piirkonna ajalugu

Valjala kihelkonda kuulus kihelkonna algusajal veel osi hilisematest Karja ja Püha kihelkonnast. Valjala kirik on Saaremaa vanim. Kirikut hakati rajama 1227. aastal.

Valjala kihelkonna mõisad

Kihelkonnas asus 14 mõisat: 1 kirikumõis, 6 rüütlimõisa peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga, 1 Saaremaa rüütelkonna mõis ning 4 riigimõisat ja 5 karjamõisat.

Valjala kirikumõis (saksa Pastorat Wolde)
Haeska mõis (Hasik) rüütlimõis
Jööri mõis (Jöör) rüütlimõis
Jürsi mõis (Jührs) rüütlimõis
Kalli mõis (Kalli) Sassi kõrvalmõis
Kogula mõis (Koggul) riigimõis
Lööne mõis (Köln) rüütlimõis
Mäe mõis (Mäemois) Lööne kõrvalmõis (müüdi talumaadeks)
Röösa mõis (Rösarshof) riigimõis
Sakla mõis (Sakla) riigimõis
Sassi mõis ehk Kabila mõis (Kabbil) rüütlimõis
Uue-Lõve mõis (Neu-Löwel) rüütelkonnamõis
Vana-Lõve mõis (Alt-Löwel) riigimõis
Võhksa mõis (Wexholm) rüütlimõis

Valjala kihelkonna vallad

Haeska vald (1866–1891)
Jööri vald (1866–1891)
Kogula vald (1866–1917)
Lööne vald (1866–1891)
Reo vald (1866–1891)
Röösa vald (1866–1891)
Sassi vald (1866–1891)
Uue-Lõve vald (1866–1891)
Vana-Lõve vald (1866–1899)
Võhksa vald (1866–1891)

Kihelkonna alad tänapäeval

Kihelkonna alad jäävad tänapäeval Saare maakonna Saaremaa valda. 2017. aastani hõlmas kihelkonna endine ala ligikaudu Valjala valla ala.

Kirjandus

Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 383–387.
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 340–341.
R. Kenkmann. Ajalooline traditsioon Püha ja Valjala kihelkonnast 1923. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.

Välislingid