Sabbe August

Sabbe August (August Sabbe, 1909-1978) oll' Paidra küläst perit mõtsaveli, kinkal õnnõstu Eesti mõtsaveljost kõgõ kavvõmb hinnäst Vinne võimo iist käkki.

Elokäük

Sabbe August sündü 1. süküskuu pääväl 1909 Pindi vallan Paidra külän Palo (Paidra-Palo) talon. Tä oll' ummi vanõmbidõ, talopidäjä Jaani ja timä naasõ Katri neläs lats. Latsõpõlv läts müüdä esätalon õkva Võhandu jõõ veeren.

Sabbe perre kõgõ vanõmb poig Rudolf oll' sõamiis, Vabahusristi kavaler. Tõnõ veli Heinrich võidõl' kah Vabahussõan ratsaväen, a sai joba 11. urbõkuu pääväl 1919 Miiksin hukka. Sõsar Hilda kuuli kah noorõn iän, 1931.

Pääle kaitsõväen tiinmist astõ August kaitsõliito, kon kuulu Lasva-Pindi ratsaeskadroni 2. rühmä. Ku esä 1930. a. kuuli, tull' Augustil taloperemihes naata.

August oll' pikkä kasvo tukõv miis, kiä jäi tihti näiodõlõ silmä. Tälle miildü pido pääl kävvü nink tä tandsõ häste.

Ku tull' nõvvokogodõ võim ja naas' Tõnõ ilmasõda naati miihi Vinne väkke võtma. August otsust, et nakka-iq ilmangi võõran väen tiinmä. Nii ku pall'oq tõsõqki külänoorõq läts' tä mobilisatsioonipunkti asõmõl mõtsa. Ku Verrev vägi Eestist taandu, vallutivaq paikliguq mõtsaveleq 9. hainakuu pääväl 1941 Lasva vallamaja.

Tull' s'aksa okupatsiuun ummi ränki normikohustuisiga S'aksa riigi hääs. Noidõga tull' August toimõ. A ku S'aksa riik naas' tedä sõaväkke tahtma haard' tä 1944. a. jälq ärq mõtsa minnäq, kon oll' sõa lõponiq. Sõa aol, 14. põimukuu pääväl 1944 sai juhusligust pommikildast hukka Augusti imä Katri. Nii oll' lühkese aoga perrest alalõ jäänüq August ütsindä.

Tagasi tulnuq nõvvokogodõ võim kuulut' vällä vahtsõ sõaväkke võtmisõ. Tuu pääle läts' August 1944. a. jälki tutvahe mõtsa. 1945. a. lubati kõigil, kinkal olõ-s veresüüd hinge pääl, mõtsast vällä tullaq. Nii tekk' August kah ja naas' tüühü Paidra veskin möldri abilisõn, s'ollõ et talopidämine Vinne võimo all tälle es passiq.

Veskist käve läbi pall'o inemiisi, sinnäq tuudi ja säält viidi sõnna. Julgõolõk taht' tuud hindä hääs ärq tarvita nink naas' veskimiihi hulgast jõvvoga agente värbämä. 18. piimäkuu pääväl 1949 ollõv August Võro julgõolõkihe viid ja ilmselt pääle "tüütlemist" agendis värvät var'onime Jaan all. Tälle pantõv kohustusõs minnäq mõtsa, otsi üles mõtsaveleq Rootsi Jaan, Kakko Arnold ja Randmaa Paul nink tuvvaq nääq julgõolõki opõratiivlöögi ala.

Ku August Võrolt tagasi joud', ütlev tä sõbrolõ, et tedä sunniti agendis nakkama, a timä kedägi ärq anna-iq. Kui tä paaril kõrral Pakla suuhu tšekistiga kokko saam es lääq, kõrraldõdiq Paidra veski man tälle haarang. August sai mõtsa pakko ja KGB hääs tüüd es tiiq.

Edimädse talvõ var'as hinnäst ütsindäq. 1950 lei kampa Rootsi Jaani mõtsaveljo salgagaq "Orion". 1951. aastaga sügüsest 1954. aastagani var'as hinnäst Suurõ Taivaskua ligidäl punkrin. Tä kuulu Rootsi salga nn. tagalamiiskunda - hoolits' varustusõ, söögi ja eloasõmõ iist. Peräst Rootsi Jaani ja salga juhtvidõ liikmidõ hukkasaamist 1952. a. piimäkuu 6. pääväl Räpinä ligidäl Ristipalon ja Taivaskua punkri üleslöüdmist 3. radokuu pääväl 1954. a. naas' August hinnäst ütsindäq käk'mä, päämädselt kodokandi mõtson. Tuus aastagast pääle taht' julgõolõk Augustit ku "üleliidolidsõlt takanotsitavat ohtlikku kur'ategejät" likvidiiri. Tihti käüdi tedä kodotalo man varitsõman, a ei midägi. Augustit otsõq nii Võro kui Põlva KGB. 1978. a. saivaq nääq tä lõpos kätte. Ku 1978. a. süküskuu 28. pääväl KGB ja SORVVO tüütäjä tahiq tedä kinniq võtta, hüpäs tä Võhandu jõkkõ ja uppu.

Pereh

• Esä: Sabbe Jaan (1866-1930), talopidäjä
• Imä: Sabbe Katri (kuuli 1944)
• Sõsaraq-veleq:
  • Sabbe Rudolf (1894-1934), sõamiis
  • Sabbe Heinrich (kuuli 1919), sõamiis
  • Sabbe Hilda (kuuli 1931)

Haridus

• Oppõ Ts'olgo koolin

Mälehtüse hoitminõ

Mälehtüskivi Võhandu veeren

• Mälehtüskivi hukkasaamisõ paigan Võhandu veeren (28. süküskuu päiv 1994)
• Mälehtüskivi havva pääl Raadi kalmuaian (28. süküskuu päiv 1998)

Välislink

• Elolugu Eesti mõtsaveljo kodolehe pääl

Kirändüs

• "August Sabbe - saladuslik mees", Randma Harri, Esko Enn, kogomikun "Mineviku mälestusi 3", Põlva, 2005