Bensoüülperoksiid
| Bensoüülperoksiid | |
|---|---|
| |
| Teised nimetused | IUPAC: dibensoüülperoksiid |
| Keemiline valem | [C6H5C(O)]2)O2 |
| CAS-number | 94-36-0 |
| Välimus | värvitud kristallid |
| Molaarmass | 242,23 g/mol |
| Tihedus | 1,334 g/cm3 |
| Lahustuvus vees | halb, hüdrolüüsub |
| Lahustuvus | eetrid, estrid, teistes mõõdukalt |
| Sulamistemperatuur | 103-105°C (laguneb) |
| Ohud | süttimis- ja plahvatusoht |
Bensoüülperoksiid on orgaaniline aine, mis kuulub nii peroksiidide kui ka aromaatsete ühendite klassi ning omab olulist tähtsust ravimina ja keemias vabade radikaalide moodustajana.
Bensoüülperoksiidi keemiline valem on [C6H5C(O)]2)O2 sisaldades peroksiidrühma -O-O-, mis on seotud kahe bensoüülrühmaga C6H5C(O)- (kasutusel on ka lühend Bz2O2). Bensoüülperoksiid on tahke värvitutest kristallidest koosnev aine, mis lahustub estrites js eetrites ning mõõdukalt mõnes teises lahustis.
Bensoüülperoksiid vabade radikaalide allikana
[muuda | muuda lähteteksti]Peroksiidide O-O side (hapnik-hapnik side) katkeb kergesti ja seetõttu bensoüülperoksiid moodustab soojendamisel vabad radikaalid:
- [C6H5C(O)]2)O2 → 2 C6H5C(O)O•
Need vabad radikaalid omavad paardumata elektroni ja on seega väga suure keemilise aktiivsusega. Selle omaduse tõttu on bensoüülperoksiid üks kõige enam toodetav ja kasutatav peroksiid. Suures hulgas kasutatakse seda radikaalinitsiaatorina polümerisatsioonireaktsioonides, aga ka paljude teiste radikaalreaktsioonide initsieerimiseks. Veel tarvitatakse bensoüülperoksiidi tänu tema pleegitavale ja antiseptilisele toimele (näiteks akne ravis).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]