Georg Wilhelm (Brandenburg)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2020) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2020) |
Georg Wilhelm (13. november 1595 – 1. detsember 1640) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst ning Preisimaa hertsog 1619. aastast kuni oma surmani. Tema valitsemisaega tähistas ebaefektiivne valitsemine Kolmekümneaastase sõja ajal. Tema poeg oli Friedrich Wilhelm, "Suur Kuurvürst".
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Noorusaastad
[muuda | muuda lähteteksti]Cöllnis Spree kaldal (nüüd Berliini osa) sündinud Georg Wilhelm oli Johann Sigismundi ja Preisimaa Anna poeg. Tema emapoolne vanaisa oli Preisimaa hertsog Albrecht Friedrich. 1616. aastal abiellus Georg Wilhelm Elisabeth Charlotte von der Pfalziga. Nende ainus poeg Friedrich Wilhelm sai hiljem tuntuks kui "Suur Kuurvürst".
Valitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]1619. aastal päris Georg Wilhelm Brandenburgi markkrahvkonna ja Preisimaa hertsogiriigi. Ta esitas 1621. aasta septembris Varssavis isiklikult truudusvande Poola kuningale, Zygmunt III Wazale (Preisimaa hertsogiriik oli sel ajal Poola kuningriigi vasall). Truudusvannet uuendati 1633. aastal pärast uue Poola kuninga, Władysław IV Waza valimist. Kolmekümneaastase sõja ajal püüdis reformeeritud Georg Wilhelm Saksa-Rooma riigi katoliiklike jõudude ja protestantlike vürstkondade vahel neutraalseks jääda. Kuna tema õde Maria Eleonora von Brandenburg oli Rootsi kuninganna, pidi Georg Wilhelm laveerima ühelt poolt oma luterliku õemehe kuningas Gustav II Adolfi ja oma protestantlike nõunike ning teiselt poolt oma katoliikliku kantsleri krahv Adam von Schwarzenbergi abipalvete vahel.
Vaatamata kuurvürsti neutraliteedikatsetele sundis Gustav II Adolf, okupeerides 1626. aastast hertsogliku Preisimaa pääsu merele, Georg Wilhelmit 1631. aastal protestantlike jõududega ühinema. Tema valitsemine oli suuresti nõrk ja ebaefektiivne, kuna suur osa Brandenburg-Preisimaa valitsusvastutusest anti üle Schwarzenbergile, kuna riik kannatas sõja ajal tugevalt. Nii protestantlikud kui ka katoliiklikud väed põletasid ja rüüstasid Brandenburgi piirkonda ja elanikkonda hävitati seal nagu kõigis Saksamaa osariikides. Seevastu hertsoglik Preisimaa jäi üldiselt puutumata.
Kui tema õemees Gustav II Adolf 1632. aastal suri, säilitas Georg Wilhelm liidu Rootsiga kuni Rootsi kaotuseni Nördlingeni lahingus 6. septembril 1634. Sealt alates tõmbas Georg Wilhelm Brandenburgi sõjast välja ja sõlmis keiser Ferdinand II-ga 30. mail 1635 Praha rahu. Jättes Schwarzenbergi valitsusjuhi kohale, taandus Georg Wilhelm 1637. aastal suhteliselt turvalisele hertsoglikule Preisimaale, kus ta elas Königsbergis kuni oma surmani 1640. aastal.
| Eelnev Johann Sigismund |
Brandenburgi kuurvürst Preisimaa hertsog 1619–1640 |
Järgnev Friedrich Wilhelm |
